Eesti arheoloogia ajakiri 1/1997

„Eesti arheoloogia ajakiri“ 1997. aasta esimene number on teadusväljaanne, mille eesmärk on koondada ja avaldada Eesti arheoloogide uurimistulemusi. Tegemist on ajakirja avaosaga, millega loodi uus pidev platvorm arheoloogia-alaste artiklite ja uurimuste avaldamiseks. Väljaanne ühendab endas Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli ajaloo- ja arheoloogiakeskuste ning Eesti Teaduste Akadeemia koostöö, pakkudes ruumi nii akadeemilistele uurimustele kui ka lühematele teaduslikele ülevaadetele ja aruteludele. Nii on ajakiri ühtaegu nii eriala spetsialistide suhtluskanal kui ka allikas, mis vahendab uut teadusinfot laiemale huviliste ringile.

Sisult hõlmavad artiklid laia teemade ringi Eesti arheoloogia vallast: uuritakse muistseid asulakohti, matuseid, esemeleide ja nende seost kultuuri ning ühiskonna arenguga. Esimene number andis sissejuhatava pildi ajakirja kavatsustest ja standarditest, tuues esile nii kohaliku arheoloogia ajakohaseid uurimissuundi kui ka seoseid rahvusvahelise teadustööga. Lisaks põhjalikele teadusartiklitele sisaldab ajakiri ka lühiuudiseid, raamatute arvustusi ning informatsiooni konverentside ja uurimisprojektide kohta, mis seovad Eesti arheoloogia laiemasse teadusvõrgustikku.

„Eesti arheoloogia ajakiri“ on mõeldud ennekõike eriala teadlastele, üliõpilastele ja arheoloogiahuvilistele. Kuna tegemist on ajakirja esimese numbriga, on sellel eriline tähendus Eesti teadusmaastikul – see märgib uue teadusväljaande sündi, mille eesmärk on tagada arheoloogiauuringute järjepidev publitseerimine ja talletamine. Ajakiri loob aluse, mille kaudu Eesti arheoloogid saavad oma tulemusi regulaarselt esitleda ja arutada, edendades seeläbi nii erialast diskussiooni kui ka arheoloogia positsiooni Eesti humanitaarteadustes.