Eesti ajalugu 1. osa. Muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni
Eesti ajalugu 1. osa. Muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatukogu tunnustega raamat (kustutatud).
- Valgus | 1989
- 141 lk | Pehmekaaneline | 143 x 215 mm
- ISBN: 5440008055
- Keel: eestikeelne
„Eesti ajalugu 1. osa. Muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni“ on keskkoolile mõeldud konspektiivne õppematerjal, mis käsitleb Eesti ala ajalugu läbi pikema ajaskaala, alates muistsetest aegadest kuni 19. sajandi viimaste kümnenditeni. Käsitlus on üles ehitatud faktilisele, järjestikusele esitusele, mille põhieesmärk on anda ülevaade peamistest sündmustest, protsessidest ja ühiskondlikest muutustest. Töötlusviis eeldab lugejalt keskendumist ja valmisolekut liikuda kiiresti läbi erinevate ajastute, vahetades teemasid nii poliitiliste kui sotsiaalsete arengute vahel. Tekst ei püüa seada sündmusi selgesse väärtushinnangulisse raamistikku, vaid jätab tõlgendamise sageli lugeja hooleks.
Materjal jaguneb kronoloogilisteks osadeks, kus igas alajaotuses antakse lühiülevaade ajastu põhijoonetest. Muinasaja käsitlus hõlmab asustuse kujunemist, ühiskonnakorraldust ja suhteid naaberrahvastega. Järgnevates peatükkides tulevad järjestikku käsitlusele ristisõdade periood, orduriigi kujunemine, Rootsi ja Vene võimu alla minek ning talurahva seisundi areng. Iga ajajärku saadavad faktikesksed lõigud, mis esitavad andmeid ilma laialdase kontekstualiseerimiseta. 18. ja 19. sajandi osa keskendub peamiselt majanduslikele muudatustele, talurahvaseadustele ja rahvusliku ärkamise eeldustele, pakkudes taustmaterjali hilisemate arengute mõistmiseks. Õppeteksti ülesehitus toetub suuresti konspekteerivale laadile: pikkade narratiivide asemel domineerivad kokkuvõtlikud jaotused, mõnikord tabelid või loetelud, mis sobivad kasutamiseks kordamiseks või esmaste teadmiste omandamiseks.
Raamat ei esita ajalugu kui lugu, vaid kui kogumit fakte ja jooni, millest saab vajadusel kujundada laiema pildi. See lähenemine muudab selle sobivaks eelkõige struktureeritud õppimiseks, mitte iseseisvaks ajalootõlgenduseks. Sündmuste ja nähtuste järjestus rõhutab ajaloo kui protsessi järjepidevust, samas hoidudes liigsetest kõrvalepõigetest või detailirohketest kirjeldustest. Tegemist on tööriistaga, mitte kommentaariga. Lugeja rolliks jääb tekstist leida tähendus, mitte seda vastu võtta valmis kujul.
