Eesti ajakirjanduse ajaloost 7. osa

„Eesti ajakirjanduse ajaloost. 7. osa” on Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna väljaanne, mis ilmus 1991. aastal. Tegemist on teadusartiklite kogumikuga, mille eesmärk on käsitleda Eesti ajakirjanduse arengut ja olulisemaid nähtusi perioodil 1917–1950. Väljaande toimetasid Roosmarii Kurvits ja Epp Lauk, kujunduse autor on Andrus Peegel. Kogumik koondab eri autorite uurimusi, mis põhinevad arhiiviallikatel ja varasemal ajakirjandusteaduslikul uurimistööl, pakkudes ülevaadet nii üksikute väljaannete kui ka laiemate ajakirjanduslike protsesside kohta.

Artiklite hulgas on Halliki Harro käsitlus ajakirjanduse ja riigivõimu suhetest aastatel 1917–1920 ning Epp Laugu uurimus Eesti Vabariigi ajakirjandusest 1920.–1930. aastatel. Krista Aru analüüsib ajalehte „Postimees” aastatel 1917–1918, Roosmarii Kurvits tutvustab spordiajakirjanik Harald Tammeri tegevust ning Margo Miks kirjutab väljaandest „Otepää Teataja” (1932–1944). Silver Mägi uurib ajalehe „Uus Eesti” välispoliitilist suunitlust 1938–1939 ning Tiit Pruuli käsitleb eesti ajakirjandust väljaspool Eestit aastatel 1940–1950. Kogumiku lõpus on ingliskeelsed kokkuvõtted artiklite sisust.

„Eesti ajakirjanduse ajaloost” on järjepidev teadusväljaannete sari, mille eesmärk on talletada ja analüüsida Eesti ajakirjanduse ajalugu eri perioodide kaupa. Seitsmes osa on oluline lüli, kuna see keskendub murrangulisele ajastule, mil ajakirjanduse roll ühiskonnas muutus oluliselt nii poliitiliste sündmuste, sõdade kui ka okupatsioonide mõjul. Sarja ilmumine Tartu Ülikooli väljaandel peegeldab akadeemilise uurimistöö tähtsust ajakirjanduspärandi säilitamisel ja mõtestamisel.