Kaitstud Eesti. Ajalooline ulmeromaan

„Kaitstud Eesti. Ajalooline ulmeromaan” asetub alternatiivajaloo žanrisse, kujutades olukorda, kus 1939. aasta sügisel tehtud otsused oleksid võinud minna teist teed. Teos alustab reaalsest lähtekohast – Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside lepingust, mis muutis Eesti saatust ja avas tee okupatsioonile. Autor küsib, mis saanuks, kui president Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner oleksid valinud teistsuguse tee, ning loob kirjandusliku stsenaariumi, kus rahvas ja riik üritavad end päästa suurriikide kokkupõrgete keskel. Raamat vaatleb küsimust, kas väikeriigil oli üldse võimalik teha valikuid, mis oleksid toonud kaasa teistsuguse saatuse.

Romaan kirjeldab paralleelset ajalugu, milles Eestil õnnestub leida uusi lahendusi, et vältida reaalajaloos aset leidnud okupatsioone ja hävingut. Lugu ei piirdu poliitilise intriigi või strateegiliste otsustega, vaid käsitleb ka inimeste argielu, hirme ja lootusi ajal, mil nende tulevik rippus suuresti vägevamate riikide otsuste küljes. Ulmelised elemendid on seotud ennekõike ajaloo kujuteldava ümbermõtestamisega, kuid autor põimib sellesse ka traditsioonilise ajaloolise romaani tunnuseid. Nii avaneb lugejale mõttekäik, mis sunnib arutlema ajaloo möödapääsmatuse ja alternatiivide võimalikkuse üle.

Eero Lattu on eesti kirjanik, kes on avaldanud mitmeid teoseid peamiselt ulme ja ajaloolise jutustuse piirialal. Teda iseloomustab huvi Eesti saatuse ja ajaloo vastu, mille ta asetab sageli kujuteldavatesse raamistikesse, et avada uusi vaatenurki. „Kaitstud Eesti” on üks tema tähelepanuväärsemaid töid, kus ta ühendab põhjaliku ajaloolise ettekujutuse ja spekulatiivse mõtteharjutuse, tuues lugejani loo, mis on ühtaegu haarav romaan ja ka üleskutse mõelda ajaloo käigu üle. Lattu looming näitab, kuidas kirjandus võib pakkuda võimalust arutleda rahva mineviku ja tuleviku üle teisel, kujutluslikul tasandil.