Aja puudutus

Eerik Purje mälestusteraamat „Aja puudutus“ on mitmetahuline tagasivaade autori elule, kus isiklik kogemus põimub ajalooliste sündmuste ja eestluse püsimisega väljaspool kodumaad. Teos koondab erinevaid elujärke ja mõttelõngu, alustades autori lapsepõlvest ning viies lugeja läbi sõjajärgse põgenikuteekonna, pagulaselu keerukuse ja uue elu ülesehitamise välismaal. Purje kirjeldab täpselt ja nüansirikkalt neid olusid, mis kujundasid tema põlvkonna inimeste arusaama kaotusest, identiteedist ja kohanemisest. Raamat ei piirdu isiklike seikadega, vaid kõneleb ka kollektiivsest kogemusest – diasporaa sisemisest struktuurist, selle tugevustest ja habrastest hetkedest.

Teose läbivaks motiiviks on aeg – selle möödumine, kihistumine ja mõju mälule. Purje kirjutab selgelt ja vaoshoitult, vältides sentimentaalsust, ent mitte tundlikkust. Tema pilk on sageli ka analüütiline, suunatud mitte ainult olnule, vaid ka sellele, kuidas inimene ajas oma kohta otsib ja kaotatut mõtestab. Raamat on täis tähelepanekuid inimeste ja olukordade kohta, mida saadab sisemine rahu ja tasakaal, kuid ka tunnetus, et iga elu on osa millestki suuremast. Paguluse taustal omandavad igapäevased hetked ja kokkupuuted erilist kaalu, aidates mõista, mida tähendab „võõrsil kodune“ elu.

Eerik Purje (sündinud 1936) on Eesti päritolu ajakirjanik ja kirjanik, kes suure osa oma elust on veetnud Kanadas. Tema loomingus on kesksel kohal pagulaselu kajastamine, rahvusliku kuuluvuse hoidmine ja mälestuste talletamine. Purje kirjutised on tuntud oma asjaliku, ent tundliku keelekasutuse poolest, milles avaldub sügav austus elu, kultuuri ja inimese vastu. „Aja puudutus“ kuulub tema mälestuste ja mõtiskluste sarja ning on väärtuslik lugemine neile, kes tunnevad huvi eesti diasporaa ajaloo ja isikliku mälu vahekorra vastu.