Kapral Pensioni seiklused. Jutustusi sõdurielust

Eerik Laidsaare kogumik „Kapral Pensioni seiklused. Jutustusi sõdurielust“ koondab mitmeid lühijutte, mis kujutavad nõukogude aja sõdurielu läbi huumoriprisma. Peategelaseks on kapral Pension – karakter, kelle kaudu autor vaatleb ajateenistuse argipäeva, absurdseid olukordi ja süsteemisiseseid vastuolusid. Pension ei ole tüüpiline kangelane, vaid pigem elutark, kergelt sarkastiline tegelane, kes suudab sõjaväekorras ja reeglites orienteeruda mitte niivõrd distsipliini, kuivõrd teravmeelsuse ja vaimukuse abil. Jutud pakuvad pilguheitu kasarmute sisemaailma, kus inimlik loovus ja sõjaväeline range kord pidevalt omavahel põrkuvad.

Teoses vahelduvad vaimukad situatsioonid ja sõdurihuumor tõsisemate, mõtlikumate momentidega. Kapral Pensioni kuju võimaldab autoril käsitleda sõjaväeteenistuse absurdsust, käsuliinide mõttetust ja inimeste püüdu säilitada inimlikkus süsteemis, mis sageli sellele vastu töötab. Episoodilised lood, mis tihti lähtuvad mõnest konkreetsemast seigast või juhtumist, on kirjutatud ladusas ja vahetus keeles, luues vahetu kontakti lugejaga. Ajastuomane olustik – hallid mundrid, öised valvesituatsioonid, kummalised käsklused – loob äratuntava keskkonna neile, kes sarnast elu ise kogenud, kuid pakub ka distantsi neile, kes seda vaid kõrvalt on näinud.

Eerik Laidsaar on Eesti autor, kelle looming ei ole laiemale avalikkusele kuigi tuntud, kuid „Kapral Pensioni seiklused“ on hea näide sellest, kuidas huumor ja iroonia võivad aidata mõtestada ja taluda institutsionaliseeritud elu kitsendusi. Tema tekstid põhinevad tõenäoliselt isiklikel kogemustel või tähelepanekutel, andes teosele ehtsa ja usutava tooni. Kogumik sobitub hästi eesti sõdurikirjanduse traditsiooni, milles ühenduvad karikatuurne lähenemine ja peen sotsiaalne kriitika.