Timukas

Edzard Schaperi teos „Timukas“ on sügavalt allegooriline ja eksistentsiaalne romaan, mille tegevus leiab aset anonüümses, ajatut totalitaarset korda meenutavas linnas. Lugu algab timuka ootamatu vangistamisega – mees, kes seni oli süsteemi teeninud, osutub äkitselt ohvriks. Tema langemine vangikongi avab ukse sisekaemuseks ja toob esile kogu mehhanismi, mille kaudu ühiskond õigustab vägivalla ja surma kasutamist korra säilitamise nimel. Peategelane peab läbi tegema moraalse ja vaimse puhastumise, milles kerkib esile küsimus inimese rollist kurjuse tööriistana ning lunastuse võimalikkusest isegi sügavaimast süüst hoolimata.

Romaan areneb aeglaselt, kuid süveneva pinge ja sümbolistliku jõuga. Timuka dialoogid ja mõtisklused asetuvad vastamisi linnavõimu, vangide ja ülempreestri esindajatega, igaüks neist peegeldades ühiskonna erinevaid väärtusi ja maailmavaateid. Autor kasutab lakoonilist, kuid poeetilist keelt, mille kaudu saavutab teos teatraalse, peaaegu müstilise õhustiku. Süžee ei ole niivõrd lineaarne kui süvitsi minev – see liigub pigem mõtete ja arhetüüpide kui sündmuste tasandil. Lugeja juhitakse tasapisi küsimuseni: kas süsteemi hammasrataste vahel saab üldse keegi säilitada inimväärikuse, või jääb alles vaid vaikiv allumine või märtrisurm?

Edzard Schaper (1908–1984) oli saksa päritolu kirjanik, kelle looming käsitleb sageli usu, südametunnistuse ja totalitarismi vahelisi pingeid. Ta pagendati Saksamaalt ja elas suure osa oma elust Šveitsis, olles