Howards End

Edward Morgan Forsteri romaan „Howards End“ on ühiskonnakriitiline ja peenelt psühhologiseeritud teos, mis vaatleb Inglismaa klassistruktuure ja väärtushinnanguid 20. sajandi alguse murdelisel ajajärgul. Loo keskmes on kolm perekonda – kultuursed ja idealistlikud Schlegelid, pragmaatilised ja jõukad Wilcoxid ning töölisklassi esindav Bastide perekond. Romaan uurib, kuidas need erineva maailmavaatega inimesed põrkuvad ja põimuvad, tuues esile ühiskondliku kihistumise, väärtuskonfliktid ning vajaduse empaatia ja ühendava mõistmise järele. Pealkirjas mainitud Howards End – Wilcoxide maakodu – muutub sümboliks pärandile, kuuluvusele ja rahu otsingule.

Peategelasteks on Margaret ja Helen Schlegel, haritud õed, kes kehastavad liberaalseid ja humanistlikke ideaale, vastandudes Wilcoxide perekonnale, keda iseloomustavad konservatiivsus, materiaalne kindlustatus ja sotsiaalne ettevaatlikkus. Forster näitab, kuidas nende maailmade kokkupõrge võib viia nii traagiliste tagajärgedeni kui ka uue arusaamani sellest, mis on tõeliselt väärtuslik. Teoses põimuvad filosoofilised arutlused armastusest, vastutusest ja kuuluvustundest, mis kulmineeruvad küsimuses, kuidas elada elu, mis on sidus ja tähenduslik. Autori üks läbivaid motiive, „Ühenda lahti olevad otsad“, saab siinses kontekstis nii isikliku kui ühiskondliku mõõtme.

E. M. Forster (1879–1970) oli inglise proosakirjanik, kelle looming on tuntud oma humanistliku vaate ja sotsiaalse tundlikkuse poolest. Tema teosed keskenduvad sageli kultuuriliste ja klassiliste barjääride ületamisele ning indiviidi pingutusele leida oma koht keerulises maailmas. „Howards End“, ilmunud 1910. aastal, on üks tema olulisemaid romaane, mille kaudu Forster jõudis laiemasse tuntusse ja mille tähtsus on püsinud ka hilisematel aastakümnetel. Romaani tõlge eesti keelde avab selle sajanditaguse, ent jätkuvalt aktuaalse teose ka meie lugejaskonnale, pakkudes nii esteetilist naudingut kui ka ühiskondlikku peegeldust.