Pompeji viimsed päevad

Edward Bulwer-Lyttoni romaan „Pompeji viimsed päevad“ kujutab elu Vana-Rooma linnas vahetult enne selle hävingut Vesuuvipurske tagajärjel. Teose tegevus toimub 1. sajandil ja keskendub mitmele tegelasele, kelle elud põimuvad Pompeji viimastel päevadel. Läbi nende igapäevaste toimetuste, usuliste vastasseisude ja isiklike konfliktide avaneb pilt Rooma impeeriumi hilisajast, selle ühiskonnakihtidest ja väärtushinnangutest. Autor kujutab linnaelu mitmekihiliselt, tuues esile nii kõrgklassi kui ka lihtsate inimeste maailma.

Peategelaste hulka kuuluvad kreeka päritolu Glaukos, kristlane Nydia ja preester Arbakes, kelle kaudu põimuvad teemad nagu armastus, usuline kuuluvus ja võimu kuritarvitamine. Romaanis on oluline roll usulisel pingel kristlaste ja traditsiooniliste rooma kultuste vahel, mis peegeldab ka autori huvi moraalsete ja ideoloogiliste muutuste vastu. Linnakultuuri idülliline pealispind hakkab murenema, kui looduskatastroof katkestab ootamatult inimeste plaanid ja elukorralduse.

Romaan ei keskendu ainult Vesuuvipurskele kui loodusnähtusele, vaid kasutab seda sümboolselt ühiskonna habraste aluste ja ootamatu lõpu kujundina. Läbi ajaloolise miljöö ja kujuteldavate tegelaste antakse edasi allakäigu ja muutuste tunnetus, mis viib lugeja ühe kadunud maailma viimastesse tundidesse. Teos seob ajaloolised faktid ja fiktiivsed elemendid, pakkudes kirjeldust ühest lühikesest, ent määravast ajajärgust.