Inimene

LÄTE
Mäejärsakul vajunud õlalt
on sinava lume mantoo
vett piimana voolab nüüd ülalt
maa paljastest rindadest – joo!
Maa rinnast, ta kumedast kaljust –
kui muusika – allikas keeb
maa südant kui hõbedast kuljust
ses kuuled, see januseks teeb
kui janune laps ema rinnust
sa jood sellest allikast maas...
Kui komistad, väsinud rännust
uut jõudu maa lätteist saad taas.