Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile
Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Hea Lugu | 2015
- 254 lk | Kõvakaaneline | 140 x 210 mm
- ISBN: 9789949561346
- Keel: eestikeelne
„Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile“ on kogumik kirjavahetusest, mille Eesti kirjandusklassik Eduard Vilde saatis oma kaasaegsele, haritud ja tundlikule naisele Rahel Eduardile. Need kirjad pärinevad peamiselt 20. sajandi esimestest kümnenditest, ajast, mil Vilde oli juba tunnustatud autor ning viibis sageli välismaal, eemal kodumaast ja oma lähedastest. Läbivateks teemadeks on igatsus, intiimsus, armastus, looming ja ajastu murrangulised sündmused, milles Vilde osales nii tunnistaja kui kaasamõtlejana. Kirjad pakuvad haruldast sissevaadet autori eraellu ja emotsionaalsesse maailma, mida tema avalik loometegevus vaid aimatavaks jättis.
Kogumik ei keskendu üksnes isiklikele tunnetele, vaid avab Vilde mõtteilma laiemalt – kirjanik kõneleb kirjandusest, ühiskondlikest arengutest, rahvuslikest ideaalidest ja igapäevastest askeldustest. Läbi kirjade ilmneb tema vaimukas ja elutark väljendusviis, samuti võime sügavaks empaatiaks. Lugeja ees avaneb kahe inimese lähedane ja usalduslik suhe, milles sõnadel on lohutav, ühendav ja tugevdav jõud. Paljud kirjakatked on täidetud luulelise tundlikkusega, ent jäävad samas siiraks ja eluliseks. Kirjad loovad pingevaba, ent sügava dialoogi kahe tundliku isiksuse vahel, peegeldades armastuse mitmekesiseid varjundeid.
Eduard Vilde (1865–1933) on Eesti realistliku proosa üks rajajaid, kelle loomingus mängivad olulist rolli ühiskondlik kriitika ja sotsiaalne tundlikkus. Tuntud on tema romaanid nagu „Mahtra sõda“, „Tabamata ime“ ja „Mäeküla piimamees“. Kirjavahetus Raheliga pakub teistsugust pilku Vilde isiksusele – siin ei räägi mitte ainult kirjanduse suurmees, vaid ka mees, kes armastab, igatseb ja mõtleb. Kogumik on väärtuslik lisandus tema loomingu mõistmiseks ning ka mälestisena ühe ajastu haritud tundemaailmast.
