Mahtra sõda

„Mahtra sõda“ on Eduard Vilde ajalooline romaan, mis käsitleb 1858. aasta talurahvaliikumist ja Mahtra ülestõusu. Teos tugineb põhjalikule uurimistööle – autor kasutas nii arhiiviallikaid, ajalooteoseid kui ka Hans Tertsiuse mälestuste käsikirja ning Juurus kogutud rahvapäraseid meenutusi. Vilde kujutab ülestõusu mitte ainult faktitäpsusega, vaid ka kunstilise pingestatuse ja psühholoogilise sügavusega, luues elava pildi talurahva kannatustest, lootustest ja vastupanust. Romaanis vahelduvad suured ajaloolised sündmused ja väikeste inimeste saatused, mis annavad tervikule inimliku mõõtme.

Romaani ilmumine oli kirjandussündmus – teos avaldati esmakordselt 1902. aastal ajalehes „Teataja“ järjejutuna, mille kirjutamiseks leidis autor aega peamiselt öötundidel. Vilde tõi lugejate ette mitmekihilise loo, kus üheaegselt avatakse rahva elu-olu, ühiskondlikud pinged ja mõisnike ning talupoegade vastasseis. „Mahtra sõda“ kujutab, kuidas väike küla ja selle inimesed satuvad ajaloolise pöörde keerisesse, olles sunnitud tegema valikuid, mis mõjutavad nende elu ja saatust. Teos tõi tähelepanu alla talurahva õiguslikult ja sotsiaalselt ebavõrdse seisundi ning aitas kujundada rahvuslikku eneseteadvust.

Eduard Vilde (1865–1933) oli üks eesti realistliku proosa rajajaid ning tema loomingul on püsiv koht eesti kirjandusloos. Ta kirjutas nii ajaloolisi romaane, realistlikke olustikupilte kui ka terava ühiskonnakriitilise suunitlusega teoseid. „Mahtra sõda“ on tema tuntuim ajalooline romaan, mis kindlustas talle koha eesti kirjandusklassikas. Vilde loomingut iseloomustab põhjalik taustauuring, detailne realism ja oskus kujutada nii ühiskondlikke protsesse kui ka individuaalseid saatuseid. „Mahtra sõda“ tõi talle laialdast tunnustust ja seda peetakse üheks esimeseks suurteoseks eesti proosas, mis avas tee ajalooliste romaanide traditsioonile.