Kui tuli tähendus...

„Kui tuli tähendus.... Jutustusi ja novelle” on Eduard Vilde kogumik, mis koondab erinevatel ajajärkudel loodud jutustusi ja lühivorme. Tekstid annavad hea ülevaate autori loome arengust alates 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi teise kümnendini. Varasemates töödes, nagu „Jumala tahe” või „Suguvend Johannes”, on tunda põnevusjutu ja seiklusliku stiili mõju, kuid hilisemates novellides muutuvad teemad ühiskondlikumaks ja eksaktsemaks. Lugeja ette kerkib pilt tegelaste igapäevaelust, kus olulisele kohale tõusevad nii sotsiaalne ebavõrdsus kui ka moraalsed valikud.

Kogumikus sisalduvad lood ulatuvad 1880. aastate lõpust kuni 1930. aastateni, pakkudes läbilõiget Vilde loomingulisest teekonnast. 1905. aasta revolutsioonijärgsed jutustused, näiteks „Minu pommid” ja „Nimekiri”, peegeldavad traagilist ajastu õhustikku ja poliitilisi pingeid. Teisalt leidub kogumikus ka satiirilisi palasid, kus autor vaatleb kriitiliselt Ameerika eluviisi või avab mõne ühiskondliku tüübi groteskseid jooni. Hilisemad jutustused, nagu „Casanova jätab jumalaga” või „Kolmkümmend aastat armastust”, näitavad Vilde oskust luua nappide vahenditega mõtlemapanevaid ja liigutavaid pilte. Erinevad ajastud ja teemad põimuvad ühtseks tervikuks, mis laseb lugejal kogeda nii seikluse hoogu kui ka ühiskondliku draama sügavust.

Eduard Vilde (1865–1933) oli eesti kirjanik, keda peetakse üheks kriitilise realismi rajajaks eesti kirjanduses. Ta on tuntud eelkõige oma romaanide poolest, nagu „Mahtra sõda” ja „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”, kuid ka tema novellid ja jutustused on kirjandusloos olulisel kohal. Vilde loomingus põimuvad ühiskondlikud teemad, terav satiir ja realistlik kujutusviis, mille kaudu ta tõi eesti kirjandusse uue sotsiaalse mõõtme. Tema jutustused annavad tunnistust nii ajastu probleemidest kui ka autori oskusest luua psühholoogiliselt köitvaid karaktereid, jäädes aktuaalseks ka tänapäeval.