Jutustused. Nali ja pilge 2. osa

Eduard Vilde kogumiku „Jutustused. Nali ja pilge“ teine osa jätkab autori satiirilise ja kriitilise proosa traditsiooni, koondades ridamisi lühilugusid, milles käsitletakse eeskätt Eesti maarahva elu, ühiskondlikke hoiakuid ja inimsuhteid läbi huumoriprisma. Vildele omaselt leidub neis juttudes teravat ühiskonnakriitikat, mis on varjatud kergesti jälgitava, sageli koomilise tegevuse ja karakterite taha. Tegelaskujude hulgas leidub külaelanikke, ametnikke, väikekodanlasi ja haritlasi, kelle kaudu autor osutab inimsuse nõrkustele, silmakirjalikkusele ja isiklikule auahnusele. Pilge on sageli suunatud tühisele enesetähtsusele, mis satub konflikti reaalsusega.

Vilde juttudes on oluline roll rahvalikul keelekasutusel ja rahutul allhoovusel, mis ei lase neid pelgalt naljanditena lugeda. Ka lihtsad juhtumused – näiteks kohtuvaidlused, külaelu väikesed skandaalid või pealtnäha süütud arusaamatused – kujunevad sotsiaalselt kõnekateks stseenideks. Tüüpiline on, et autori iroonia on korraga leebe ja täpne: kuigi ta naerab tegelaste üle, ei tee ta seda üleolevalt, vaid pigem kaastundlikult. Teose kompositsiooniline ülesehitus pakub vaheldusrikkust, sest lood varieeruvad lühikestest vinjettidest kuni sisukamate novellideni, milles peitub nii moraalne kui ühiskondlik kommentaar. Vilde satiir ei keskendu pelgalt karikatuurile, vaid peegeldab oma aja olusid ja hoiakuid läbi koomika ning vaimuka keelekasutuse.

Eduard Vilde (1865–1933) oli eesti kriitilise realismi teerajaja ja üks varasemaid professionaalseid kirjanikke Eestis. Ta tegutses ajakirjanikuna ning oli tähelepanelik ühiskonnaelu jälgija, kelle loomingus kajastub 19. ja 20. sajandi vahetuse sotsiaalne ja poliitiline dünaamika. Vilde oskus ühendada huumor kriitilise pilguga lõi aluse eesti kirjanduse satiirilisele traditsioonile, mis ei piirdunud pelgalt naljaga, vaid osutas teravalt ka ühiskonna varjukülgedele. Tema jutustused pakuvad tänini väärtuslikku sissevaadet Eesti tollasesse olustikku ning jäävad kirjandusloos püsima kui näited vahedast ja elulähedasest pilkamisoskusest, mis ei kaota oma teravust ka ajas liikudes.