Jutustused 3. osa

„Jutustused“ kolmandas osas on koondatud Eduard Vilde loomingu valik, mis kuulub tema proosakirjutiste hulka. Tegemist on 1950. aastatel ilmunud väljaandega, mille eesmärk oli pakkuda lugejale ülevaadet Vilde kirjanduslikust pärandist ning talletada tema looming nõukogude aja raamatusarjades. Kolmas köide jätkab sealjuures järjepidevat sarja, kus Vilde erinevad teosed on koondatud temaatiliste ja ajaliselt seotud tervikute kaupa. Selles kogumikus on jutustusi, mis on kirjutatud 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku ning mis annavad tunnistust nii realistlikust kujutusviisist kui ka autori püüust avada ühiskondlikke suhteid ja inimeste igapäevaelu.

Köite sisu hõlmab lugusid, kus kesksel kohal on Eesti külaelu, sotsiaalsed pinged ning Vildele omane kriitiline pilk ühiskondlikele oludele. Tema jutustused peegeldavad ajaloolisi olusid, ent samas ka inimlike tunnete, püüdluste ja vastuolude üldisemat mõõdet. Vilde kasutas tihti värvikaid tegelasi, et näidata nende kaudu kas kitsarinnalisust või hoopis elujõulisust ja vaimset arengut. Kolmanda osa lugude kaudu avaneb lugejale autori realismi kaudu vormitud maailm, milles peegeldub nii ajastu koloriit kui ka tema kui kirjaniku ühiskonnakriitiline meel.

Eduard Vilde (1865–1933) oli eesti realismi suurkuju, kelle looming andis eesti kirjandusele uue suuna. Ta oli esimene, kes kujutas eesti talupoegade elu ja ühiskondlikke olusid realistlikus võtmes, jättes kõrvale varasema idealiseeriva käsitluse. Vilde oli ka diplomaat ja ajakirjanik, kuid eelkõige kirjanik, kelle teosed on osa rahvuslikust kirjandusklassikast. Tema romaanid ja jutustused, sealhulgas „Mahtra sõda“ ja „Mäeküla piimamees“, on eesti kirjanduse tüvitekstid, mida loetakse ja uuritakse tänini. „Jutustuste“ sari koondab tema proosapärandi, tuues esile selle mitmekesisuse ja ühiskondliku teravuse.