Kirjad (1962-1982) 2. osa
Kirjad (1962-1982) 2. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Koolibri ; Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing | 2006
- 655 lk | Kõvakaaneline | 145 x 221 mm
- ISBN: 9789985019115
- Keel: eestikeelne
„Eduard Tubin. Kirjad (1962–1982). 2. osa“ on valimik eesti helilooja Eduard Tubina kirjavahetusest tema elu viimase kahekümne aasta jooksul. Kogumik annab edasi paguluses elanud muusiku mõtteid, tundeid ja loomingulisi püüdlusi ajal, mil ta elas ja töötas peamiselt Rootsis, eemal oma kodumaast. Kirjad on saadetud nii pereliikmetele kui kolleegidele, sisaldades mõtisklusi muusika, kultuurielu ja Eesti saatuse üle. Lugeja saab aimu sellest, milline oli loojaisiksuse sisemaailm nõukogude aja kontekstis, mil kontakt kodumaaga oli piiratud ning loominguline tegevus kulges suuresti võõrsil.
Kirjadest koorub mitmetasandiline pilt Tubinast kui mehest, kes jäi truuks oma eesti identiteedile, samas kohanedes välismaa muusikamaailma tingimustega. Läbi isikliku tooniga pöördumiste kerkivad esile ka ajastu probleemid: rahvusliku muusika vastuvõtt väljaspool Eestit, vajadus tõestada end kultuurilises äärealas ja soov säilitada sidemed kodustega, kellega kohtumine jäi sageli võimatuks. Lugeja ees avaneb püsiv dialoog maailma ja kodumaa vahel – arutlused partituuride saatmisest, esietenduste korraldusest, aga ka igapäevaelu muredest ja rõõmudest, mida autor väljendab vaoshoitud, ent sügava tundesoojusega.
Eduard Tubin (1905–1982) oli üks olulisemaid eesti sümfoonikuid ja heliloojaid, kelle looming ühendab rahvuslikke motiive ja klassikalist muusikavormi. Tema paguluses veedetud elu ja loominguline panus on olnud keskse tähendusega eesti muusikakultuuri arengus. Käesolev kirjavara koondab tema sisemise dialoogi nii iseendaga kui kaaslastega ning pakub asendamatut materjali neile, kes tunnevad huvi eesti kultuuriloo, pagulaskirjanduse ja 20. sajandi muusika vastu. Väljaande on koostanud ja kommenteerinud asjatundjad, kes aitavad mõtestada kirjade ajaloolist ja isiklikku tausta ning asetavad need laiemasse kultuuriloolisse konteksti.
