Maailma usundid

Eduard Tennmanni raamat „Maailma usundid. Peajooni võrdlevast usunditeadusest” on kompaktne ja süstematiseeritud ülevaade erinevatest maailma religioonidest ning nende ajaloolisest ja sisulisest taustast. Teos lähtub võrdleva usunditeaduse printsiipidest, käsitledes usundeid mitte üksnes teoloogilise, vaid ka kultuurilise ja sotsioloogilise nähtusena. Alustades usundi algusvormidest, nagu ürgusk ja nõidumine, liigub autor edasi suuremate usundisüsteemide juurde, analüüsides nende põhitõdesid, kujunemislugu ja levikut maailmas.

Raamatu ülesehitus on temaatiline ja kronoloogiline, pakkudes esmalt sissevaadet varajastesse uskumustesse, seejärel Vana-India religioonidesse (Veda, brahmanism, budism, hinduism) ning Aasia suurtesse usunditesse nagu taoism ja šintoism. Järgnevad Lähis-Ida usundid – Babüloonia, Egiptuse ja Iraani uskumused – ning antiikmaailma religioonid: Kreeka ja Rooma. Eraldi tähelepanu on pööratud monoteistlikele religioonidele: juutlusele, islamile ja kristlusele. Iga peatükk toob välja usundi põhimõtted, rituaalid, maailmakäsitluse ja ajaloolise konteksti, andes lugejale selge arusaama nende erinevustest ja sarnasustest.

Eduard Tennmann (1878–1936) oli eesti vaimulik, usundiloolane ja pedagoog, kelle teaduslik töö keskendus religiooniloo, usundite võrdluse ja teoloogiliste probleemide uurimisele. Tema vaated ja käsitlusviisid olid ajastule iseloomulikult humanistlikud ja akadeemiliselt põhjalikud, samas selgelt esitatud. „Maailma usundid” on üks tema olulisemaid teoseid, mida on kasutatud nii hariduslikel kui ka isiklikel uurimiseesmärkidel. Kuigi raamat pärineb 20. sajandi esimesest poolest, säilitab see tänaseni väärtuse sissejuhatava ülevaateteosena religioonide mitmekesisusest ja nende arenguloost.