Olemise õigus

Eduard Raska teos „Olemise õigus“ käsitleb inimõiguste ja põhiseaduslike vabaduste kontseptuaalseid ja praktilisi aluseid Eesti kontekstis, tuues esile õiguse olemasolule kui inimväärikuse keskse tuuma. Autor vaatleb õigust eksisteerida mitte ainult juriidilise kategooriana, vaid ka eetilise ja sotsiaalse põhimõttena, mis moodustab aluse demokraatliku ja õigusriigi ülesehitusele. Teos arutleb, kuidas see õigus suhestub teiste põhiõigustega, näiteks südametunnistusevabaduse, usuvabaduse või elupuutumatusega, ning milline on riigi roll nende õiguste kaitsmisel ja tagamisel.

Raamat liigub üldteoreetilistest käsitlustest konkreetsete juhtumite ja seadusandlike näidete juurde, pakkudes lugejale süsteemset ülevaadet õiguskultuurist, mis väärtustab indiviidi autonoomiat ning inimese olemuslikku väärtust. Raska käsitleb põhjalikult ka ohvriõiguste ja julgeoleku vahelist pingevälja, analüüsides, millal ja kuidas võib riik sekkuda indiviidi õigustesse ning millised on selle piirid. Eraldi tähelepanu all on Eesti põhiseaduslik kord ja selle tõlgendused, samuti rahvusvaheliste inimõiguste normide mõju kohalikule õigusele. Autor rõhutab, et „olemise õigus“ ei tähenda pelgalt eksistentsi võimalust, vaid ka inimväärikusega kooskõlas olevat elu, mis hõlmab vabadust, kaitset ja osalust.

Eduard Raska on õigusteadlane ja Sisekaitseakadeemia õppejõud, kelle uurimishuvid on seotud põhiseadusõiguse, inimõiguste ja julgeolekuõiguse valdkondadega. Tema tööd iseloomustab interdistsiplinaarne lähenemine, kus juriidiline analüüs põimub filosoofiliste ja sotsioloogiliste vaadetega. „Olemise õigus“ kujutab endast mõttelist sillapead, mis ühendab õiguse teooria ühiskondliku praktikaga, andes lugejale võimaluse mõtestada õigust mitte ainult normide kogumina, vaid ka inimliku eksistentsi vaimse ja kultuurilise vundamendina.