Moodne töötehnika ja majanduskriis

Eduard Poomi teos „Moodne töötehnika ja majanduskriis. Ratsionaliseerimine töös ja majanduses“ käsitleb 1930. aastate alguse ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda teaduspõhise töökorralduse vaatenurgast. Raamatu keskmes on küsimus, kuidas ratsionaliseerimisprotsessid – töö organiseerimise ja tootmise tõhustamine – võiksid aidata leevendada või isegi lahendada majanduskriisist tingitud raskusi. Autor vaatleb põhjalikult töötehnika muutumise põhimõtteid, sh tööjaotust, aja- ja liigutusteadust ning tööprotsesside normeerimist. Poom seob need arengud laiemate ühiskondlike struktuuridega, näidates, kuidas efektiivsus ei ole pelgalt tehniline, vaid ka sotsiaalne küsimus.

Raamat sisaldab kriitilist arutelu kapitalistliku majandussüsteemi kitsaskohtadest, eriti majanduskriiside korduvusest ja struktuursest tööpuudusest. Poom käsitleb ratsionaliseerimist mitte üksnes kui võimalust suurendada tootlikkust, vaid ka kui abinõu, mille rakendamine vajab sotsiaalset kooskõla ning töötajate ja tööandjate huvide tasakaalu. Ta juhib tähelepanu sellele, et mehhaniseerimine ja standardiseerimine, kui neid rakendatakse pelgalt kasumimotiivi ajel, võivad süvendada ühiskondlikku ebavõrdsust. Teos kutsub üles teadlikule ja vastutustundlikule tehnoloogia ja töökorralduse arendamisele, mis ei kahjustaks inimväärikust ega kogukondlikku sidusust.

Eduard Poom oli 20. sajandi esimesel poolel Eestis aktiivselt tegutsenud majandusteadlane ja sotsiaalteoreetik, kelle uurimisvaldkonnaks olid töökorraldus, tootmise juhtimine ning sotsiaalmajanduslik areng. Tema kirjutisi iseloomustab tugev teoreetiline vundament ja pragmaatiline lähenemine, mis püüdis siduda majanduse efektiivsuse inimmõõtmelise ja eetilise käsitlusega. „Moodne töötehnika ja majanduskriis“ on oluline allikas Eesti majandusmõtte arenguloos ning annab ajastukohase, kuid tänapäevalgi mõtteainet pakkuva ülevaate tehnika ja ühiskonna vahelistest pingeväljadest.