Eesti iseseisvuse sünd 1. osa

Eduard Laamani „Eesti iseseisvuse sünd. 1. osa“ on ajalooline uurimus, mis käsitleb Eesti Vabariigi tekkimise protsessi esimest, keerukamat ja pingestatuimat etappi. Teos annab põhjaliku ülevaate sündmustest ja arengutest, mis viisid eestlaste poliitilise iseteadvuse kujunemiseni ning lõid aluse iseseisva riigi väljakuulutamisele. Laaman keskendub ajavahemikule, mil Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon ja keisrivõimu kokkuvarisemine loovad uue poliitilise olukorra, kus seni allutatud rahvastel avaneb võimalus enesemääramiseks. Eesti puhul oli see võimalus ajalooliselt esmakordne ja nõudis kiiret tegutsemist erinevates poliitilistes, sotsiaalsetes ja sõjalistes valdkondades.

Teoses on olulisel kohal Eesti rahvusliku liikumise areng, Ajutise Maanõukogu tegevus, Saksa okupatsiooni mõjud ja võimuvõitlus eri poliitiliste jõudude vahel. Laaman analüüsib iseseisvuspüüdluste sisemist loogikat ja esitab dokumentidele, pöördumistele ning mälestustele toetudes selge kronoloogia, mis aitab mõista iseseisvuse eeldusi. Samuti osutab ta ühiskondliku meeleolu, rahvusvahelise konteksti ja kohaliku juhtkonna otsustusvõime tähtsusele. Kuigi autor ei idealiseeri, ilmneb tema kirjutises siiski rahvuslikku suundumust toetav hoiak – ta mõtestab iseseisvuse sündi kui ajaloolist vältimatust, mis oli keeruline, ent mitte juhuslik protsess.

Eduard Laaman (1888–1941) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja poliitik, kelle tegevus ulatus nii kirjutava sõna kui ka ühiskondliku elu valdkonda. Ta tegutses Eesti Vabariigi algusaastatel aktiivselt poliitikas ja avaldas mitmeid kirjutisi, milles käsitles rahvusvahelisi suhteid, demokraatiat ja Eesti ajalugu. „Eesti iseseisvuse sünd“ on tema kõige tuntum ajalooline töö, millel on jätkuvalt väärtus ka hilisemates tõlgendustes iseseisvuse sünni käsitlemisel. Tema käsitlus on ühtaegu põhjalik ja selge, ühendades faktitäpsuse ja poliitilise tundlikkuse, mis annab lugejale võimaluse mõista Eesti iseseisvumise protsessi selle kogu keerukuses.