Valge Maja. Presidendid ja poliitika

Eduard Ivanjani teos „Valge Maja. Presidendid ja poliitika“ on Nõukogude-aegne populaarteaduslik ülevaade Ameerika Ühendriikide presidendiinstitutsiooni kujunemisest, selle ajaloolisest taustast ja üksikisikute mõjust riigi sisepoliitilistele ning rahvusvahelistele suundadele. Raamat käsitleb Valge Maja kui Ameerika võimu sümbolit, kuid teeb seda kriitilise pilguga, mis on iseloomulik tolleaegsele ideoloogilisele käsitlusele. Teoses vaadeldakse presidendi rolli kujunemist alates 18. sajandi lõpust, tuues esile erinevate presidentide poliitilisi valikuid ning nende tagajärgi nii USA ühiskonnale kui ka laiemale maailmale.

Erilise tähelepanu all on autoril 20. sajandi poliitilised kriisid ja sõjalised konfliktid, mille puhul Ivanjan rõhutab USA välispoliitika vastuolusid, majanduslike huvide mõju ja presidendivõimu kasvavat tsentraliseerumist. Teoses käsitletakse ka USA kaheparteisüsteemi toimimist, valimiste mehhanisme ja meediarolli poliitilises võimuvõitluses. Autor toob esile presidendi ja kongressi vahekorra ning kujundab pildi Valgest Majast mitte ainult kui elukohast ja tööpaigast, vaid kui poliitilise võimu keskpunktist, mis ühendab endas nii sümboolset tähendust kui ka väga konkreetseid otsuseid ja strateegiaid. Kuigi tekst on tugevalt mõjutatud ideoloogilisest raamistikust, sisaldab see ka mitmeid faktitäpseid ja põhjalikke ülevaateid institutsionaalsetest arengutest.

Eduard Ivanjan oli vene päritolu ajakirjanik ja poliitikavaatleja, kes tegeles Ameerika Ühendriikide poliitilise süsteemi ja rahvusvaheliste suhete kriitilise käsitlemisega Nõukogude kontekstis. Tema raamatud püüdsid avada lääne poliitika mehhanisme Nõukogude lugejale, rõhutades sealjuures ideoloogilisi vastandusi. „Valge Maja“ kuulub sellesse sarja kirjutisi, milles teoreetiline põhjalikkus põimub poliitilise sõnumiga, mis toona suunas tähelepanu USA ühiskonna vastuoludele ja eliidi huvidele. Teos pakub huvilisele sissevaadet sellesse, kuidas Nõukogude ajal kujundati kuvandit Ameerika poliitilisest süsteemist ning milliseid rõhuasetusi peeti oluliseks esile tuua.