Kuulsuse narrid
Kuulsuse narrid
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1981
- 36 lk | Pehmekaaneline | 141 x 199 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Kuulsuse narrid on Eduard Bornhöhe satiiriline jutustus, mis kuulub teosesse Tallinna narrid ja narrikesed ja mille kordustrükid on toonud klassikalise teksti uutele lugejapõlvkondadele kättesaadavasse vormi. Lugu jälgib kahte Tallinna väikekodanikku, leiutaja Jaan Tatikat ja algajat kirjanikku Salomon Vesipruuli, keda kannustab põletav soov kuulsaks saada. Nende oskused ei kanna aga kuidagi välja ambitsioone ning iga uus ettevõtmine muutub koomiliseks läbikukkumiseks. Raamat näitab, kuidas enesekeskne kuulsusejanu, oskamatus ja ärapanemise hirm segunevad ärkamisaja linnakeskkonnas, kus eestlane püüab alles oma kohta ja väärikust leida, ent komistab seejuures iseenda narruse otsa.
Teos kasutab koomikat ja liialdust, et paljastada tegelaste enesepettust ja ühiskondlikke pingeid. Tatikas ehitab imemasinaid, mis ei tõuse kunagi maast lahti, Vesipruul koob oma ettekujutuses suurt luuleannet, kuid ei saa aru, miks lugeja tema ridadega kaasa ei lähe. Bornhöhe laseb neil meestel pidevalt põrgata vastu ametnikke, linnakodanikke ja ajalehetoimetusi, kus igaüks ajab oma väikest kasu ja auahnust. Lugeja jälgib nende samm-sammult süvenevat kinnisideed, mis viib üha absurdsemate projektideni ja kokkupõrgeteni tegelikkusega. Nii moodustub pilt maailmast, kus kuulsuse otsimine muutub ise naeruväärseks ja kus Tatikast ja Vesipruulist saavad arhetüüpsed tegelaskujud, kelle nimega kirjeldatakse siiani fantaasiarikkaid, kuid teostusvõimetuid tegelasi.
Eduard Bornhöhe oli eesti proosa üks olulisemaid autoreid, keda peetakse rahvusliku ajaloolise romaani rajajaks. Laialt tuntud on tema teosed Tasuja, Villu võitlused ja Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad, kus ta kujutab eestlaste vabadusvõitlust ja minevikku. Kuulsuse narrid ja laiemalt Tallinna narrid ja narrikesed näitavad Bornhöhet teises registris: siin pöörab ta pilgu oma kaasajas elavatele inimestele, nende väikestele narrustele ja enesepetule. Nii saab autorist ühtaegu nii rahvusliku kangelasmüüdi looja kui ka koduse argiellu vaatav satiirik, kelle tekste loetakse ja tõlgendatakse tänini.
