Ajaloolised jutustused

„Ajaloolised jutustused” on kogumik, kuhu on koondatud kolm Eduard Bornhöhe tuntumat teost: „Tasuja”, „Villu võitlused” ja „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad”. Need jutustused on olulised Eesti kirjandusloos, kuna mängisid suurt rolli rahvusliku identiteedi kujundamises ja ajalootunnetuse tekkimises 19. sajandi lõpul. Bornhöhe teosed põhinevad ajaloolistel sündmustel, ent kirjandusliku lähenemise kaudu on need vormitud hoogsateks lugudeks, kus esiplaanile tõusevad ebaõigluse vastu võitlemine, isiklik vaprus ja rahva õiguste kaitsmine.

„Tasuja” kujutab 13. sajandi Jüriöö ülestõusu eelõhtut ja sellele järgnenud sündmusi, keskendudes salapärasele ja karismaatilisele rahvajuht Tasuja kuju ümber koonduvale vastupanule. „Villu võitlused” jätkab samas ajastus, ent toob fookusesse lihtsa mehe, Villu, ja tema vastuhaku, mis kehastab tavainimese õiglustunnet ja tahtejõudu. „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” viib lugeja 16. sajandi Liivi sõja keerisesse ning räägib Pirita kloostri langusest läbi noore aadlimehe Gabrieli traagilise loo. Kõik kolm jutustust käsitlevad rahvuslikku vabadust, võitlust allasurutuse vastu ning ajaloolise mälu hoidmist.

Eduard Bornhöhe (1862–1923) oli eesti kirjanik ja kooliõpetaja, kes tõi ajaloolise jutustuse žanri eesti kirjandusse. Tema teosed on tugevalt mõjutatud rahvuslikust ärkamisajast ja kannavad isamaalist sõnumit. Bornhöhe oskus ühendada ajalooline taust dramaatilise tegevuse ja sümboolse tähendusega on teinud tema teostest eesti koolikirjanduse põhitekstid. Tema jutustused on aastakümneid kujundanud eestlaste ettekujutust oma ajaloost ning neid on kasutatud laialdaselt nii kirjandusõpetuses kui ka rahvusliku identiteedi mõtestamisel.