Süütuse aeg

Edith Whartoni romaan „Süütuse aeg“ („The Age of Innocence“) kujutab 19. sajandi lõpu New Yorgi kõrgklassi seltskonnaelu, keskendudes traditsioonide, isiklike tunnete ja ühiskondlike ootuste vahelisele pingele. Loo keskmes on noor jurist Newland Archer, kes on kihlatud eeskujulikult kasvatatud May Wellandiga, kuid kelle elu keerab ümberpoolt kire ja kahtluse alla, kui tema ellu naaseb salapärane ja skandaalne sugulane Ellen Olenska. Armastuse ja kohusetunde konflikt, valik vabaduse ja ühiskondliku heakskiidu vahel ning sisemine pinge moodustavad romaani traagilise telje, mis areneb aeglaselt, kuid vältimatult.

Wharton toob lugeja ette detailirohke ja täpse pildi New Yorgi eliidi kombemaailmast, kus iga žest, pilk ja sõna on laetud tähendusega. Pealtnäha peen ja väärikas seltskond toimib range etiketi ja vaikivate kokkulepete alusel, surudes isiklikud soovid avaliku kuvandi ja klassikuuluvuse nimel alla. Ellen Olenska kui vaba ja sõltumatu naine esindab teistsugust elukäsitust, mis tõmbab Newlandi, kuid ka hirmutab teda. Romaani sügavus seisneb just vaoshoitud emotsioonides ja moraalses keerukuses, mille kaudu autor avab ühiskonna piiride ja isikliku vabaduse vahelise vastuolu. Lõpplahendus ei too kaasa ilmselget tragöödiat, kuid jätab tugeva varjundi möödunud võimalustest ja vaikivast loobumisest.

Edith Wharton (1862–1937) oli Ameerika kirjanik, kes oli ise pärit kõrgklassi perekonnast ning tundis hästi selle sisekorda. Tema terane pilk, ühiskonnakriitiline hoiak ja psühholoogiline täpsus muutsid ta üheks olulisemaks 20. sajandi alguse Ameerika proosakirjanikuks. „Süütuse aeg“ pälvis Pulitzeri preemia ning on tänaseni üks tema tuntumaid teoseid. Wharton ei paku lihtsaid vastuseid, vaid kutsub lugejat mõistma keerulisi valikuid, mida elu ja ühiskond inimestele esitavad, ning mõtlema, kui suur on inimese vabadus ise oma saatust kujundada.