Ethan Frome

„Ethan Frome” on lühike romaan, mille tegevus toimub väljamõeldud Starkfieldi linnakeses Massachusettsis. Lugu jutustatakse raamnarratiivina: jutustaja, kes viibib linnas tööasjus, kuuleb kohalike suust Ethan Frome’i traagilist elulugu ja näeb teda ise – murdunud, lonkavat meest. Põhisündmustes kujutatakse Ethanit noore mehena, kes elab koos oma tõreda ja haiglase naise Zeenaga. Zeena sugulane Mattie Silver, keda nad hoiavad majas abilisena, toob Ethanile uut eluenergiat ja sümpaatiat. Nende vahel tekib kiindumus, mida ei saa avalikult väljendada. Loo kulminatsiooniks on meeleheitlik otsus põgeneda reaalsuse eest kelgusõidul, mis aga lõpeb raske õnnetusega ja määrab kõikide edasise elu.

Teos uurib armastuse, kohusetunde ja saatuse vastasseisu. Külm talvine maastik ja väike kogukond loovad klaustrofoobilise õhkkonna, kus isiklikud unistused jäävad sageli allutatuks praktilistele ja moraalsetele kohustustele. Wharton kujutab tegelaste sisemist võitlust ja vaikset meeleheidet, kasutades nappi, kuid kujundlikku keelt. Tragöödia ei seisne üksnes õnnetuse füüsilistes tagajärgedes, vaid ka selles, et kõik kolm tegelast jäävad emotsionaalselt ja füüsiliselt seotud sellesse suletud maailma, millest nad püüdsid põgeneda.

Edith Wharton (1862–1937) oli Ameerika kirjanik, kes tuntuks sai ühiskonnakriitiliste ja psühholoogiliselt nüansseeritud romaanidega. Tema looming peegeldab sageli ülemklassi elu, kuid „Ethan Frome” eristub maakeskkonna ja lihtsate tegelaste kaudu. Wharton oli esimene naine, kes pälvis Pulitzeri ilukirjanduse auhinna, võites selle 1921. aastal teosega „Süütuse aeg”. Tema töödele on omane terav ühiskonna- ja inimsuhete analüüs, mis selles lühikeses, kuid mõjusas romaanis avaldub eriti kokku surutud kujul.