Taevapuu 1. osa

„Taevapuu“ esimene osa on Edith Pargeteri ajaloolise romaanisarja avateos, mis viib lugeja 13. sajandi Inglismaale – aega, mil riiki raputavad sisemised pinged, maaisandate võimuvõitlused ja kiriku kasvav mõju. Teose keskmes on Brunin Fitzwarin, noor aadlisuguvõsast pärit poiss, kelle elu kujuneb mitmete pöördeliste sündmuste ja keeruliste valikute kaudu. Tema kasvamine leebest lapsepõlvest rüütliks kujunemiseni toimub taustal, kus isiklik au, lojaalsus ja õiglustunne põimuvad laiemate poliitiliste intriigidega. Pargeter kujutab sellel ajaloolisel taustal peategelase sisemist arengut, rõhutades rüütellikku eetikat ja inimlikku väärikust kui moraalseid tugisambaid.

Romaani süžee kulgeb vaheldusrikkalt: lossid ja lahinguväljad vahelduvad vaiksete kloostrite ja metsadega, kuhu tegelased mõtlikult pagenevad. Pargeteril on oskus luua ajalooliselt usutav maailm, kus detailid – olgu need then tänapäevased kombed, relvastus või kõnepruuk – on teadlikult valitud ja toetuvad allikmaterjalidele. Kuigi teos ei taotle dokumentaalset täpsust, loob see tunnetuslikult usaldusväärse ajaruumi, milles tegelased tegutsevad. Peategelase kujunemislugu on jutustatud psühholoogilise täpsuse ja empaatiaga, kuid samas on romaanis tunda ka eepilist hõngu, mis lisab loole mõõdet ja ulatust.

Edith Pargeter (1913–1995), kes kirjutas ka pseudonüümi Ellis Peters all, on tuntud eelkõige oma ajalooliste romaanide poolest. Tema sügavad teadmised keskajast ning oskus kirjutada nii sisutihedalt kui ka poeetilise tundlikkusega on andnud talle erilise koha inglise kirjanduses. „Taevapuu“ sari on üks tema küpsemaid ja ambitsioonikamaid projekte, milles ta käsitleb ajaloo kujundavat jõudu üksikinimese saatuse ja valikute kaudu. Esimene osa seab paika sarja temaatilise ja tonaalse vundamendi, lubades edasiseks nii poliitilisi pingeid kui eksistentsiaalseid otsinguid.