Sinine käsi

Edgar Wallace’i kriminaalromaan „Sinine käsi“ on klassikaline näide briti krimikirjanduse kuldajast, ühendades mõistatusliku mõrvalooga põnevust, ootamatuid süžeepöördeid ja värvikaid tegelasi. Loo keskmes on salapärane kuritegude jada, mida seostatakse legendaarse varganäoga tuntud tegelasega nimega Sinine Käsi. Juhtum tõmbab endasse nii politseinikke, eraalgatuslikke uurijaid kui ka ohvrite ringi kuuluvaid inimesi, kes kõik püüavad aimata, milline seos pealtnäha hajusatel sündmustel võib olla. Wallace’i stiilile omaselt hoitakse lugejat pidevas pingeseisundis, kus iga uus vihje võib tähendada nii lahendust kui ka uut segadust.

Romaani atmosfäär on varjundirikas: uduvihmased tänavad, hämara minevikuga tegelased ja ootamatud kohtumised loovad pingestatud ja kergelt gootiliku meeleolu. Autor kasutab oskuslikult nii dialoogi kui tegevust, et juhtida lugejat jälgedele, mis võivad osutuda eksitavateks. Lugu ei põhine üksnes süüdlase leidmisel, vaid laieneb sotsiaalsele ja moraalsele plaanile, käsitledes usalduse, reetmise ja süü küsimusi. Wallace’i tekst ei hiilga psühholoogilise süvitsi minekuga, kuid ta kompenseerib selle hoogsa tempoga ja kaasakiskuva intriigiga, mis on iseloomulik tema mitmekümnele krimiteosele.

Edgar Wallace (1875–1932) oli viljakas inglise krimikirjanik, kelle loomingusse kuulub üle 170 romaani ja näidendi. Ta oli 20. sajandi alguse üks populaarsemaid kirjanikke, tuntud eelkõige oma sujuvalt kulgevate ja laiale publikule mõeldud põnevikute poolest. Wallace’i lood on sageli seatud inglise kõrgklassi ja allilma kokkupuutepunktidesse, kus õiglus ja seadus kipuvad põrkuma isiklike huvide ja tumedate saladustega. „Sinine käsi“ kuulub tema tuntumate tööde hulka ja esindab hästi tema võimet luua kaasahaarav ning pingeline narratiiv, mis on säilitanud oma loetavuse ka aastakümneid hiljem.