Hertsog agulis

Edgar Wallace’i „Hertsog agulis“ on romaan, milles põimuvad sotsiaalne vastandus, identiteediküsimused ja kriminaalne tegevus. Teose keskmes on tegelane, kelle päritolu ja elukäik asetavad ta ühiskonna madalamasse kihti, ent kelle seotus kõrgema klassi esindajatega toob kaasa ootamatuid pingeid ja liikumisi ühiskondlike piiride vahel. Lugu areneb välja keskkonnas, kus vaesus, kuritegevus ja hierarhiline kord eksisteerivad kõrvuti, kuid ei püsi staatiliselt – tegelased peavad pidevalt kohanema, varjama, avaldama või ümber kujundama oma rolli teiste silmis.

Wallace kujutab sündmusi tegevusterohkelt, kuid ei keskendu üksnes süžeele, vaid loob ka portreeid, mis tõstavad esile inimeste sisemised vastuolud ja sotsiaalse keskkonna mõjustatuse. Agul ei ole pelgalt taust, vaid toimiv ruum, mille reeglid ja ootused erinevad järsult sellest, mida esindab pealkirjas mainitud hertsogistaatus. Nii tekibki kontrast, mis ei ole ainult nimeline, vaid sisuline – positsiooni ja tegeliku elukogemuse vaheline pinge kannab suure osa loo sisemisest dünaamikast. Tegelased liiguvad läbi ruumide, mis tähistavad klassikuuluvust, ja läbi suhete, kus varjamatu huvi vaheldub eelarvamuse ja umbusuga.

„Hertsog agulis“ ei paku üheselt lahendatavat moraalset konflikti, vaid loob olukorrad, milles valikud on määratud asjaoludest, mis jäävad sageli kontrolli alt välja. Wallace’i käekiri sisaldab nii ühiskonnakriitikat kui ka põnevust, kusjuures esiplaanile tõuseb küsimus, kas inimese väärtus on määratletud tema sünnipära, sotsiaalse staatuse või valikute kaudu. Romaan jääb liikumisse, kus lõplik määratlus ei kehtestu, vaid nihkub vastavalt olukorrale ja sellele, kuidas tegelasi nähakse või nad iseennast esitlevad.