Sotsialistliku põllumajanduse areng Nõukogude Eestis

Edgar Tõnuristi koostatud mahukas uurimus „Sotsialistliku põllumajanduse areng Nõukogude Eestis“ käsitleb kolhooside ja sovhooside kujunemist ning põllumajanduse ümberkorraldamist sotsialistlikel alustel pärast Eesti NSV liitmist Nõukogude Liiduga. Teos vaatleb põhjalikult kollektiviseerimise eri etappe, alates varasest sundkollektiviseerimisest 1940. aastate alguses kuni stabiilse süsteemi kujunemiseni 1960.–1970. aastatel. Erilist tähelepanu on pööratud riikliku plaanimajanduse rollile ning sellele, kuidas partei ja valitsuse juhendid mõjutasid põllumajanduse arengusuundi, töökorraldust ning tootmismahtude kujunemist.

Raamatu faktitihe käsitlus toob esile kollektiivmajandite struktuursed muutused ning nendes toimunud sotsiaalsed nihked. Tõnurist analüüsib muu hulgas masinatraktorijaamade kadumist, mehhaniseerimise ulatust, tööjõu kasutust ja selle suunamist eri sektoritesse. Läbi arvnäitajate ja arhiivimaterjalide on esitatud ülevaade tootlikkuse kasvust, loomakasvatuse ja taimekasvatuse arengust ning uute tehnoloogiate juurutamisest. Autor ei jäta käsitlemata ka regionaalseid erinevusi ning kirjeldab, kuidas keskuse juhtnöörid kohandusid kohalike oludega või sattusid nendega konflikti. Kogu käsitlust raamib Nõukogude ideoloogia mõju, mida kajastatakse nii ametlike dokumentide kui toonase retoorika kaudu.

Edgar Tõnurist (sündinud 1930) on eesti kultuuriloolane ja etnoloog, kes on uurinud muu hulgas rahvakultuuri, tehnikaajalugu ning majanduse arengusuundi. Tema teadustöö on olnud tugevalt seotud arhiivimaterjalide läbitöötamise ja kvantitatiivsete andmete kasutamisega. Käesolev raamat on üks tema varasemaid mahukaid käsitlusi, milles ühinevad ajalooline lähenemine ja tollase ideoloogilise raamistikuga kohandatud esitusviis, peegeldades toonase teadusliku diskursuse piire ja võimalusi.