Tarzan ja sipelginimesed

„Tarzan ja sipelginimesed” on Edgar Rice Burroughsi Tarzani-sarja üks seiklusromaanidest, kus džungli isand satub taas ootamatutesse ja ohtlikesse olukordadesse. Seekord viib lugu Tarzani salapärasesse maailma, kus elavad inimeste ja sipelgate omadusi ühendavad olendid. Burroughs loob pildi eksootilisest ja ähvardavast paigast, kus tavapärased loodusseadused ei kehti ning kus Tarzan peab oma jõu ja oskustega hakkama saama uute, kummaliste vastaste keskel. Nii seiklus kui ka fantaasia põimuvad siin üheks eriliseks looga, mis hoiab lugejat pinges.

Romaanis kerkivad esile Tarzani tuntud omadused: füüsiline sitkus, terav mõistus ja oskus leida lahendusi kõige keerulisemates olukordades. Ta seisab silmitsi maailmaga, kus ellujäämine nõuab rohkem kui pelgalt toorest jõudu – vajalikuks saab ka arusaamine võõrastest reeglitest ja olenditest. Sipelginimeste kujutamine lisab loole müstilise ja isegi sürreaalse mõõtme, mis eristab seda Tarzani-sarja teistest osadest. Teos pakub lugejale hoogsat tegevust, ootamatuid pöördeid ja seiklusliku maailma avastamist, mis on olnud Burroughsi loomingu tunnusjoon.

Edgar Rice Burroughs (1875–1950) oli Ameerika kirjanik, keda tuntakse eelkõige Tarzani- ja John Carteri -sarjade autorina. Tema teosed said 20. sajandi alguse populaarse seiklus- ja fantaasiakirjanduse sümboliks, kujundades põlvkondade arusaama eksootilistest seiklustest ja kangelaslugudest. Tarzani tegelaskuju muutus kiiresti kultuuriliseks ikooniks, jõudes raamatute kõrval ka koomiksite, filmide ja telesarjadeni. Burroughsi loomingut iseloomustab uljaspäine tempo ja kujutlusvõime, mis viis lugeja tundmatutesse maailmadesse. „Tarzan ja sipelginimesed” on üks näide tema oskusest siduda fantaasiat ja seiklust, pakkudes pingelist lugemist ka tänapäeva lugejale.