Tarzan ja Opari kalliskivid

„Tarzan ja Opari kalliskivid” on järjekordne peatükk Edgar Rice Burroughsi kuulsas Tarzani-seerias, kus looduslapse ja džunglikuningana tuntud peategelane satub taas keerulistesse seiklustesse. Selles loos viivad sündmused Tarzani muistsete varemete linna Oparisse, mis on lugejale tuttav varasematest romaanidest. Tegemist on paigaga, kus tsivilisatsiooni jäänused segunevad metsikusega ning mida valitsevad kummalised ja ohtlikud uskumused. Oparist pärinevad kalliskivid, mis pakuvad huvi nii seiklejatele kui ka kurjategijatele, kujunevad raamatu sündmustiku keskseks teljeks. Tarzan peab oma lähedasi kaitsma ja samal ajal toime tulema varjatud vandenõude ja reetmistega.

Romaani tegevustik areneb mitmel tasandil: ühest küljest on see klassikaline džungliseiklus, kus Tarzan oma füüsilise jõu ja vaistude abil olukordi lahendab, teisalt aga sisaldab lugu ka keerulisemaid inimlikke suhteid ja motivatsioone. Burroughs kujutab Oparit eksootilise ja salapärase paigana, mille mütoloogilised kihistused toovad romaani ulmelisi jooni. Lugu rullub lahti kiirete arengute ja mitmete vaatepunktide kaudu, mis on Burroughsi stiilile omane ning hoiab lugejat pidevas ootuses. Tarzani moraalne kompass ja lojaalsus lähedaste suhtes on järjekordselt tema tegude peamine liikumapanev jõud.

Edgar Rice Burroughs (1875–1950) oli Ameerika ulme- ja seiklusromaanide autor, kelle loomingus on Tarzani-sari üks tuntumaid ja mõjukamaid. Esimene Tarzani-romaan ilmus 1912. aastal ning saavutas kiiresti populaarsuse. Sarja iseloomustab põnevust täis narratiiv, arhetüüpsed tegelased ja eksootiline keskkond. Burroughsi tekstid peegeldavad oma ajastu maailmakäsitust, olles samas osa angloameerika seikluskirjanduse arenguloost. Tarzani-kuju on kujunenud popkultuuri ikooniks, olles inspireerinud nii filme kui koomikseid ning säilitades oma mõju ka tänapäeval.