Tarzan ja leopardinimesed

Edgar Rice Burroughsi romaan „Tarzan ja leopardinimesed“ kuulub maailmakuulsasse Tarzani-seeriasse, kus Aafrika džunglite valitseja satub seekord vastamisi salapärase ja hirmuäratava kultusega. Leopardinimesed on hõim, kelle rituaalides ja müstikas põimuvad inimlik ja loomalik, tekitades hirmu nii džunglielanike kui ka võõramaalaste seas. Tarzan, kes on harjunud kaitsma nõrgemaid ja hoidma džunglis õiglust, peab vastamisi seisma nii füüsiliste ohtude kui ka psühholoogiliste hirmudega, mis ümbritsevad seda kultust. Teose süžee viib lugeja läbi seikluste, rünnakute ja saladuste, kuni lõpuks paljastuvad leopardiinimeste tegelikud motiivid ning nende ohtlik positsioon džungli võimusüsteemis.

Romaan järgib Burroughsi seikluslugudele omast dünaamilist ülesehitust, kus tegevus areneb kiiresti ja pidevate konfliktide najal. Tarzanile omane julgus, füüsiline jõud ja moraalne kompass on vastandatud leopardiinimeste salakavalusele ja jõhkrusele. Lisaks otsesele seiklusele peegeldab raamat ka kolonialismiaegse Aafrika kujutamist, kus eurooplaste ja kohalike suhetes avalduvad nii kultuurilised eelarvamused kui ka romantiseeritud ettekujutused. See loob mitmekihilise tausta, kus Tarzan tegutseb kui vahendaja erinevate maailmade vahel – olles ise metsiku looduse laps, ent samas ka tsiviliseeritud maailma saadik.

Edgar Rice Burroughs (1875–1950) oli Ameerika kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad paljud seikluslikud ja fantaasiaromaanid. Kõige tuntumaks sai ta Tarzani-sari, mis algas 1912. aastal ja kujunes kiiresti ülemaailmseks fenomeniks, sünnitades filme, koomikseid ja raadiosaateid. Burroughs oskas siduda hoogsa süžee ja eksootilise miljöö universaalsete teemadega nagu vabadus, õigluseotsing ja inimese seos loodusega. „Tarzan ja leopardinimesed“ kuulub sarja hilisemate osade hulka, kuid säilitab kõik klassikalise seikluse tunnused, mis tegid Tarzanist 20. sajandi ühe püsivama kangelase kirjanduses ja popkultuuris.