Tarzan ja Kuldlõvi

Edgar Rice Burroughsi romaan „Tarzan ja Kuldlõvi” on Tarzani-saaga kaheksas osa, mis jätkab kuulsa džunglikasvandiku seiklusrohket elu. Seekordses loos satub Tarzan taas uutele radadele, kus põimuvad müüt, legend ja kõrbes peituv tsivilisatsiooni jäänuk. Talle saavad osaks nii uued liitlased kui ka vastased, kui ta asub uurima kuldlõviga seotud saladust, mis viib ta kõrberännaku kaudu tundmatute hõimude ja unustatud linnade maailma. Romaanis on palju tegevust, reljeefseid tegelasi ja Burroughsile omast tempokat jutustamislaadi, mis sobitub sarja eelnevate osadega, kuid toob sisse ka uusi jooni Tarzani karakteris ja tema sisemaailmas.

Teose keskmes on Tarzani kohtumine kultuuri ja metsikuse piirimail asuva maailmaga, mille saladused on põimunud muistse aardega ja kummalise lõviga, kelle olemasolu võib osutuda millekski enamat kui loomulikuks nähtuseks. Lugu sisaldab Burroughsile iseloomulikku eksootikat ja seikluslikkust, ent peegeldab ka autori huvi kultuuriliste konfliktide ja inimmoraali vastu. Tarzani tegelaskuju on selles raamatus küpsem ja kaalutlevam kui varasemates osades, samas siiski valmis koheselt tegutsema, kui õiglus või elu on kaalul. Romaan laieneb džunglist laiemasse geograafilisse ja mütoloogilisse ruumi, mis annab loole uusi mõõtmeid.

Edgar Rice Burroughs (1875–1950) oli Ameerika kirjanik, kelle loomingust kujunesid mitmed 20. sajandi popkultuuri põhielemendid. Tarzani tegelaskuju, esmakordselt avaldatud 1912. aastal, tõusis kiiresti rahvusvahelise tuntuseni ja sünnitas mitukümmend järgromaani, samuti koomikseid, filme ja seriaale. „Tarzan ja Kuldlõvi” kuulub Burroughsi produktiivse loominguperioodi teise poolde ning esindab autori küpsemat käsitlust oma kuulsaimast kangelasest. Tarzani-lugude tõlkimine ja taasavaldamine eesti keeles on võimaldanud uutel põlvkondadel tutvuda seiklusromaani ühe püsivama kangelasega, kelle lugu ulatub džunglist tsivilisatsiooni äärealadele ja sealtki kaugemale.