Ehituskunst

Edgar Johan Kuusiku raamat „Ehituskunst“ ilmus 1970. aastate alguses ja on mõeldud arhitektuuri teoreetiliseks ja praktiliseks käsiraamatuks. Teos pakub süsteemset ülevaadet arhitektuursete vormide ja konstruktsiooniliste lahenduste põhimõtetest ning aitab mõtestada ehituskunsti kui terviklikku loovtegevust. Kuusik lähtub arhitektuurist kui kunstist, kus kohtuvad tehniline vajadus, esteetika ja ühiskondlik funktsioon, ning seab eesmärgiks pakkuda lugejale tööriistu, millega mõista hooneid mitte ainult insenertehniliste objektidena, vaid ka kultuuriliste ja kunstiliste avaldustena.

Raamat on jaotatud temaatilisteks peatükkideks, mis käsitlevad kujundusvahendeid ja -võtteid, dekoratiivsete elementide kasutamist, projekteerimise põhimõtteid ning eriotstarbelisi ehitisi. Lisaks annab autor ülevaate linnaehitusest, tuues esile ruumilise planeerimise tähtsuse, ning arutleb tänapäevase ehitustehnika ja arhitektuuri vastastikuse mõju üle. Lõpuosas esitab ta kokkuvõtlikke vaatlusi, kus seob varasemates peatükkides käsitletud teemad ühtseks tervikuks. Selline ülesehitus võimaldab nii tudengitel kui ka praktiseerivatel arhitektidel saada selge arusaama arhitektuuri olemusest ja arengust.

Edgar Johan Kuusik (1888–1974) oli eesti arhitekt, mööbli- ja sise­kujundaja ning hinnatud pedagoog. Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemias ja täiendas end mitmel pool Euroopas. Kuusiku loominguline pärand hõlmab mitmesuguseid avalikke hooneid ja interjööre, samuti mööblikujundust, mida iseloomustab selge vormitunnetus ja funktsionaalsus. Lisaks loomingule tegutses ta aktiivselt arhitektuurialase mõtte edendajana, olles seotud õpetamise ja teoreetiliste töödega. „Ehituskunst“ võtab kokku tema pikaajalise kogemuse ja mõttearendused, jäädes oluliseks panuseks eesti arhitektuurikultuuri.