Kaev ja pendel

„Kaev ja pendel“ on Edgar Allan Poe samanimelise novelli tõlge, mis ilmus eesti keeles 1970. aastal ajakirjade kirjastuse Perioodika väljaandena. Tegu on ühe Poe tuntuma jutustusega, mis kuulub tema gootilises stiilis kirjutatud õuduslugude hulka. Lugu jälgib Hispaania inkvisitsiooni poolt vangistatud mehe vaimseid ja füüsilisi kannatusi, kelle piinamine toimub peene psühholoogilise sadismi ja füüsilise ähvarduse piiril. Novelli keskne kujund on aeglaselt allapoole laskuv pendel, mille terav tera ähvardab lõigata läbi peategelase keha, samal ajal kui tema ümber laienevad sümboolsed ja otsesed lõksud.

Jutustus ei keskendu mitte konkreetsele ajaloolisele sündmusele, vaid inimpsüühika reaktsioonile olukorras, kus ratsionaalne kontroll hajub hirmu, meeleheite ja instinktiivsuse vahel. Poe kasutab jutustuses piiratud ruumi ning aeglaselt kasvavat pinget, et kujutada eksistentsiaalset õudust — mitte üksnes surma kartust, vaid täielikku abitust selle ees. Peategelane ei allu hukkamõistule passiivselt, vaid püüab oma mõistuse abil leida väljapääsu näiliselt lootusetust olukorrast. Just see tasakaal meeleheite ja sihikindluse vahel annab loole selle psühholoogilise sügavuse, mis on Poe loomingu tunnusjooneks.

Edgar Allan Poe (1809–1849) oli Ameerika kirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik, keda peetakse modernse krimikirjanduse ja psühholoogilise õudusloo üheks rajajaks. Tema loomingus põimuvad surma, hullumeelsuse ja süütunde teemad, mida ta käsitleb nii poeetiliselt kui proosalises vormis. Poe mõjutas sügavalt 19. ja 20. sajandi kirjandust, eriti Euroopa sümboliste ja dekadente, aga ka hilisemat ulme- ja õuduskirjandust. Tema teoste tõlked eesti keelde on võimaldanud ka siinsetel lugejatel kogeda tema ainulaadset stiili, mille mõju ulatub kaugele väljapoole oma ajastut ja žanripiire.