Nukk

Ed McBaini romaan „Nukk” („Doll”) kuulub tema tuntud 87. ringkonna krimisarja, mis kujutab Ameerika suurlinna politseijaoskonna uurijate tööd realistlikus ja sageli halastamatus võtmes. Käesolevas osas viivad sündmused lugeja kriminaaljuhtumi keskmesse, kus mõrvapaigalt leitakse ebaharilik ja hirmutav vihje – nukk, mis on jäetud otsekui sümbolina toimuvale kuriteole. Nukk ei ole üksnes süütu mänguasi, vaid märgiline ese, mis tõmbab juurdluse sügavale psühholoogilisse ja isiklikku tasandisse. Uurijad seisavad silmitsi sarimõrvari käekirjaga, mille motiivide mõistmine muutub sama oluliseks kui tema tabamine.

McBain arendab sündmustikku mitme tegelase pilgu läbi, kasutades oma tavapärast tempokat ja teravat dialoogi. Pinget lisab see, et mõrvad toimuvad ootamatute intervallidega, ning nuku kasutamine viitab tugevalt alateadvuslikele impulssidele, mis seovad lapsepõlve ja vägivalla. Politseitöö on romaanis esitatud detailirohke ja argise täpsusega: järeleandmatu tööprotsess, informantide kuulamine, kahtlusaluste jälgimine ja väikestest tõenditest mustri kokkupanek. Samas ei puudu loos ka uurijate isiklik elu, mis toob sisse psühholoogilist sügavust ning avab nende vastupidavuse ja haavatavuse.

Ed McBain, kodanikunimega Evan Hunter, oli Ameerika kirjanik, kes rajas 87. ringkonna sarjaga kriminaalromaani uue standardi, viies žanri lähemale sotsiaalsele realismile ja kollektiivse peategelase ideele. Tema teosed pole ainult kuriteo ja selle lahendamise ümber keerlevad lood, vaid ka tänavaelu, politseikultuuri ja inimlike motiivide peegeldused. „Nukk” on selle lähenemise tugev näide – see on psühholoogiliselt laetud lugu, kus süüdlase leidmine nõuab rohkemat kui ainult tõendite kogumist; see nõuab mõistmist, mis inimeses peitub, kui maskid langevad ja mänguasjad muutuvad sümboliteks.