Armastuspärlid

Eckhard Rösleri „Armastuspärlid“ on lüüriline jutukogu, mis käsitleb inimsuhete kujunemist, lähedust ja selle muutlikkust. Autor vaatleb eri eluetappidel aset leidvaid kohtumisi ja tunnetuslikke nihkeid, kus armastus ei ole üksnes siht, vaid ka vaatlusobjekt. Tekstides põimuvad argised olukorrad vaiksete sisemiste liikumistega, milles määravaks ei saa sündmuse ulatus, vaid selle mõju inimesele.

Lood on üles ehitatud nappide vahenditega, toetudes hetkemeeleolule ja alateadlikule tajule. Tegelased ei kujune läbi pikemate arengute, vaid ilmuvad kindlates olukordades, kus nende valikud ja reaktsioonid viitavad suhetes peituvale pingele või igatsusele. Armastust ei esitata kui romantilist täitumust, vaid kui kogemust, mis võib jääda sõnastamata, kuid mille jäljed on püsivad. Rösleri jutud liiguvad ajas ja ruumis, kuid keskseks jääb alati inimese võime või võimetus olla teisega koos. Raamat kujuneb kogumikuks eri ilmetega lähedustest, mille kaudu antakse edasi tunne, mis ei allu lihtsale seletusele.