Ehtne petis

Romaan jutustab kahest noorest naisest, kelle teed ristuvad ja kelle valikud panevad proovile identiteedi piirid. Teos avab loo Jule’ist, kes kohaneb kiiresti ja võtab vajadusel uue rolli, ning Imogenist, kelle päritolu ja vabadus mõjuvad tõmbekeskmena. Lugu liigub tagurpidi: stseenid kerivad ajas tagasi, et näidata, kuidas üks otsus kasvatab järgmist ja kuidas väikesed žestid loovad suure pildi. Raamat uurib, mis juhtub, kui inimene hakkab end kirjeldama läbi rollide, mitte läbi tegude; kuidas lähedus sünnitab nii lojaalsust kui ka varjamist; kuidas kontrollivajadus muudab suhteid. Autor hoiab fookust pinge ja teabe annustamise peal: lugeja saab iga peatükiga uue võtme eelmise mõistmiseks, kuni esimene algus ja viimane põhjus kokku langevad.

Raamat kasutab põneviku tööriistu, kuid väldib lihtsat lahendust. Teos paneb tähele detaile, mis markeerivad enesekujutuse libisemist: maskeeringud, nimed, harjumused, võõrad köögid ja ajutised peatuspaigad. Tagurpidi ülesehitus toob nähtavale, kuidas narratiiv muutub olenevalt rääkimiskohast; kuidas sama sündmus näib kord põhjendusena, kord ettekäändena. Lugeja liigub peatükkide kaudu linnast linna ja suhtest suhtesse, et mõista, millal on tegu kavaluse ja millal ellujäämisega. Romaan näitab, kui keeruline on joondada moraalseid hinnanguid, kui rollid vahetuvad ja tõde esitatakse valitud nurga alt. Eesti väljaanne on loetav iseseisva põnevusloona, kuid sobib ka aruteluks ebausaldusväärse jutustaja, enesesisustamise ja sõpruse võimusuhete üle. Tõlke on teinud Liina Saarm ning toimetanud Lydia Raadik; keeleline täpsus kannab hästi stseenide rütmi ja hoiab pinge ühtlasena üle peatükkide.

E. Lockhart (kodanikunimega Emily Jenkins) on noortele ja täiskasvanutele kirjutav autor, kelle looming uurib identiteeti, kuuluvust ja saladuste mõju suhetele. Tema teosed kasutavad sageli selget lausestust, nappi kirjeldust ja struktuurseid võtteid, mis tõstavad esile loo nihked. Autor on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu teostega, mis seovad psühholoogilise pinge ja igapäevase olustiku; talle on omane mäng ajaga ja vaatepunktiga, nii et lugeja peab ise järeldusi seadma. „Ehtne petis” asetub autori loomingus kõrvuti identiteedi nihkeid käsitlevate romaanidega ning pakub hea sissepääsu tema maailmasse lugejale, keda huvitavad rollide vahetus, sõpruse haavatavus ja loo kokkupanek vihjete kaudu.