Heinrich Thomsoni mälestused Bakuust aastatest 1914-1921
Heinrich Thomsoni mälestused Bakuust aastatest 1914-1921
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Endine raamatukogu raamat
- Eesti-Aserbaidžaani Ajaloosidemete Teadusuurimiskeskus | 2012
- 105 lk | Pehmekaaneline | 134 x 210 mm
- ISBN: 9789949305049
- Keel: eestikeelne
„Heinrich Thomsoni mälestused Bakuust aastatest 1914–1921“ on ajalooline mälestusteraamat, mille on koostanud Džäfär Mämmädov. Teos põhineb eestlase Hindrik Toometi, kes kasutas nime Heinrich Thomson, isiklike meenutuste ja tähelepanekute põhjal ajast, mil ta elas ja töötas Bakuus. Mälestustes kajastub periood, mil maailm ja Venemaa impeerium olid suurte muutuste keerises – käimas oli Esimene maailmasõda, toimus revolutsioon ning lagunes keisririik, samal ajal kui Eestis tärkas iseseisvuspüüdlus. Autor toob need sündmused esile noore eestlase vaatepunktist, kes jälgis suurriigi kokkuvarisemist ja uue ajastu sündi võõrsil, kuid südames oma kodumaad kandes.
Raamat annab põhjaliku ülevaate Bakuust ja Kaukaasia elust 20. sajandi alguses, linna ühiskondlikest pingetest ja kultuurilisest mitmekesisusest. Mälestustes põimuvad poliitilised sündmused ja isiklikud kogemused, moodustades pildi ajast, mil inimene pidi kohanema kiirete muutustega. Thomson kirjeldab nii sõja mõjusid, revolutsiooni mõju igapäevaelule kui ka eestlaste väikest, kuid aktiivset kogukonda Bakuus. Tekst on kirjutatud rahulikult ja ausalt, ilma liigse dramatiseerimiseta, mis annab talle ajaloolise autentsuse ja dokumentaalse kaalu.
Džäfär Mämmädov, Eesti-Aserbaidžaani ajalooliste sidemete uurija, on raamatu koostamisel lisanud selgitusi ja taustamaterjali, mis aitavad mõista toonaseid poliitilisi ja kultuurilisi olusid. „Heinrich Thomsoni mälestused Bakuust aastatest 1914–1921“ on väärtuslik allikas nii ajaloolastele kui ka lugejatele, keda huvitavad eestlaste saatused väljaspool kodumaad. See on tunnistus ajast, mil üksikute inimeste isiklikud kogemused peegeldasid suure maailma murrangulisi sündmusi ja näitasid, kuidas usk ja sihikindlus aitasid säilitada rahvuslikku identiteeti ka võõras keskkonnas.
