Kui kõik on läbi

Jidišikeelsete kirjanduse ühe mõjukaima autori Dovid Bergelsoni novellikogu „Kui kõik on läbi“ koondab endas valiku tekste, mis loovad portree maailmast, mis oli kord elav ja mitmekihiline, kuid millele ajalugu on toonud pöördumatud muutused. Need lood pärinevad suurelt osalt 20. sajandi alguse Ida-Euroopast, mil juudi kogukonnad elasid tugeva traditsiooni, ühise keele ja kultuuri sees, ent olid samas pidevalt surve all muutuda, kohaneda või kaduda. Bergelson vaatleb seda kõike detailitäpselt ja vaoshoitud, kuid emotsionaalselt mõjuva pilguga.

Novellide tegevus toimub väikestes linnades ja külades, kus elu kulgeb vaikse, sageli varjusurmas tempos, ja kus tegelaste sisemised pinged on sama olulised kui välised sündmused. Need on lood inimestest, kes püüavad oma koha leida muutuvates oludes: noored, kes janunevad uue järele, ja vanemad, kes klammerduvad vanasse; inimesed, kelle identiteet on juurdunud keeles, kommetes ja peresuhetes, kuid kelle maailm variseb üha enam kokku. Bergelsoni tekstide keskmes pole suured sündmused, vaid sisemised seisundid, igatsus ja kaotus, mida ta edasi annab nappide, kuid teravate kujunditega.

Dovid Bergelson (1884–1952) oli üks olulisemaid jidišikeelse proosa arendajaid, kes liikus algselt sümbolismi ja impressionismi mõjualas, kuid hiljem kohanes ka nõukogude kirjanduse tingimustega. Ta sündis Ukrainas ja oli kogu elu seotud juudi kultuuriruumiga, kirjutades oma tekste jidiši keeles. 1952. aastal hukati ta Nõukogude Liidus koos teiste juudi kultuuritegelastega niinimetatud „juutide ööl“. „Kui kõik on läbi“ ei ole mitte ainult kunstiliselt kõrgetasemeline proosa, vaid ka mälestus sellest, mis oli ja mille kadumine väärib meenutamist.