Kiusatus

Douglas Kennedy romaan „Kiusatus“ asetub Ameerika filmi- ja telemaailma kulisside vahele, kus narratiiv keskendub keskealise stsenaristi elule. Harry Ricks on mees, kes on kaotanud palju – töö, maine ja perekonna – pärast afääri oma tudengiga. Skandaali tagajärjel vajub ta avalikkuse silmis põlu alla ja leiab end isoleerituna. See sotsiaalne ja isiklik allakäik viib ta New Yorgist Pariisi, kus ta otsib võimalust alustada uuesti. Pariis ei kujune aga pelgalt uueks taustaks, vaid saab kohaks, kus peegeldub sisemine seisund – võõrandumine, süü ja alandlikkus. Harry elu uues linnas on vaene ja juhuslik, kuid just selles seisundis satub ta kummalisse suhetesse, mis lubab talle soovitut, kuid toob kaasa tagajärjed, mille tähendus ei piirdu enam ainult maiste kaotustega.

Kennedy ei paku lahendusi ega moraalseid hinnanguid, vaid kirjeldab inimese valikute ja igatsuste liikumist teadvuse varjatud kihistusteni. Lugeja liigub koos peategelasega läbi vaevumärgatava nihke, kus algne kannatus muutub millegi teiseks – mitte lunastuseks, vaid pigem mõistmiseks. Suhe, mille Harry loob tundmatu naisega, ei lahenda tema probleeme, vaid avab ukse maailmale, kus soovi ja hinna vahel puudub selge piir. Nii muutub ka pealtnäha realistlik lugu järk-järgult metafoorilisemaks, isegi üleloomulikuks, ilma et see kaotaks sidet tegelikkusega. „Kiusatus“ uurib mitte üksnes moraalse komistuse tagajärgi, vaid ka seda, kui kaugele võib inimene olla valmis minema, et vältida tühjust. Kennedy tekst ei keskendu tegevuse dünaamikale, vaid pigem alateadlike jõudude aeglasele avaldumisele, kus iga valik kajab läbi vaikse, ent paratamatu muutuse.