Naine purpuris

Ma näen teda selgesti silme ees. Keisrinnat, kes jõuetusest kukub. Nagu helkiv putukas, keda tabab nähtamatu käsi. Kuid kukkudes on tal küllalt taipu, et klammerduda siledate siidkardinate külge. Ning eunuhhid soostavad ligi ja haaravad temast kinni.
Nad tõstavad ta üles. Ta on väga kerge. Hetkeks riivavad laiad purpurivärvi varrukad põrandat. Kuid kaks kammerneitsit laotavad need laiali nagu tiivad. Kolmas neitsi toetab keisrinna pead, ettevaatlikult, nii et raske diadeem püsib peas. Neljas vallandab väikeste nahksaabaste paelad. Ja rongkäik liigub magamistoa poole.