Parv kahtlusaluseid

Oli võrratu augustilõpu päev ja Wimsey hing lõi nurru, kui ta oma autoga edasi sõitis. Kirkcudbrightist Newton-Stewarti viival teel on palju ilu, millest on raske mööda vaadata, ning valgeid rünkpilvi, teeäärsed hekid õitemeres ja tee hea, automootor oli võimas ja sõidu lõpus ootas veel üks korralik laip, oli lord Peteri õnnekarikas pilgeni täis. Ta oli mees, kes armastas lihtsaid rõõme.Romaanis kohtub lugeja lord Peter Wimseyga, kes on Šotimaal puhkamas. Kaunis ümbruses on suurepärased tingimused kalastamiseks ning maalimiseks, millega Wimsey naabrid ka innukalt tegelevad. Wimsey meeleheaks ilmub aga peagi lagedale ka surnukeha. Auroe paneb isekeskis pimesikku mängima terve hulga köitvaid kahtlusaluseid ja uurijaid. Alibite, asitõendite, kadumiste ja valede rägastikust kerkib esile arvukaid teooriaid selle kohta, kes kõigile närvidele käinud maastikumaalija maha lõi. Õigetel jälgedel on muidugi heatahtliku ja kahjutu olemisega, kuid sädelevalt teravmeelne ja -keelne lord Peter.