Korsika. Graniitsaare portree

Dorothy Carringtoni „Korsika. Graniitsaare portree“ on mitmekihiline teos, mis koondab endasse nii reisiraamatu, ajaloo kui ka etnograafilise uurimuse jooni. Autor ei jää pinnapealseks vaatlejaks, vaid toob esile Korsika sisemise olemuse – saare karmid mäed, külade askeetliku ilu ja makja lopsaka lõhna, mis üheskoos loovad erilise atmosfääri. Raamatus põimuvad kirjeldused arhitektuurist, maastikest ja inimestest arhailiste uskumuste, vendettade ja nõiduse teemadega, mis annavad pildi saare mitmetahulisest kultuurist. See on ühtaegu nii paiga portree kui ka sissevaade Korsika identiteeti, kus ilu ja karmus käivad käsikäes.

Autor näitab, et Korsika kultuur on tugevasti juurdunud oma iseseisvust ja vabadust väärtustavasse maailmavaatesse. Ta kirjeldab saare elanike külalislahkust, uhkust ja poeetilist meelt, mis on kujundanud Korsika eripära sajandite vältel. Samuti avab Carrington, kuidas genovalaste mõju on jätnud jälje arhitektuuri ja kombestikku, kuid saarlaste enesetunne ja traditsioonid on jäänud visalt püsima. Teos on seega palju enamat kui reisimärkmed – see on süvenemine kultuuri, mis on läbi ajaloo olnud osa Euroopa tähtsatest arengutest, kuid mis on samal ajal hoidnud kindlalt oma eripära ja eraldatust.

Dorothy Carrington (1910–2002) oli briti kirjanik, ajaloolane ja etnograaf, kelle looming keskendus peamiselt Vahemere maadele. Tema sügavaim ja püsivaim side tekkis Korsikaga, kus ta elas ja töötas aastakümneid. Carrington kirjutas mitmeid raamatuid saare ajaloost ja kultuurist, kuid „Korsika. Graniitsaare portree“ on neid kõigist tuntuim ning pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Teda peetakse üheks suurimaks Korsika uurijaks, kelle tööde kaudu jõudis see eripärane saar laiemale lugejaskonnale. Tema teosed ühendavad teadusliku täpsuse ja poeetilise jutustamislaadi, mis muudab nad kütkestavaks nii teadlastele kui ka tavalugejatele.