Shikasta

„Shikasta” on Doris Lessingi viieosalise ulmesarja avateos, milles autor loob erilise nägemuse inimkonna ajaloost ja arengust. Romaani keskmes on planeet Shikasta, mille üle käib pidev heitlus kolme kosmilise impeeriumi vahel. Need võõrad jõud kujutavad endast erinevaid maailmavaateid ja jõumehhanisme, mis püüavad planeeti enda kontrolli alla saada. Shikasta sarnaneb paljuski Maale ning lugeja ees avaneb allegooriline lugu meie planeedi ajaloost, kus suured kosmilised protsessid ja kohalike elanike valikud põimuvad üheks saatuslikuks tervikuks. Näljahädad, epideemiad ja sõjad annavad märku, et Shikasta on langemas kurjuse mõju alla.

Lessing seob raamatus ulme, mütoloogia ja filosoofilised arutlused. Teos on kirjutatud mitmekihilise struktuuriga, kus kohtab nii ametlikke aruandeid, päevikulaadseid ülestähendusi kui ka müstilisi allegooriaid. See loob mitmehäälsuse, mille kaudu autor avab inimkonna lugu uuel tasandil. Ulmeline vorm annab võimaluse kujutada teravamalt inimühiskonna pingeid ja vigu, asetades need suuremasse universaalsesse konteksti. Romaan ei paku üksnes fantastilist maailma, vaid on ka mõtisklus inimese vastutusest, tema vabaduse piiridest ja moraalsetest valikutest, mis võivad määrata terve tsivilisatsiooni tuleviku.

Doris Lessing (1919–2013) oli briti kirjanik, keda peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks proosakirjanikuks. Tema looming hõlmab nii realistlikke romaane, psühholoogilisi analüüse kui ka ulmet ja esseistikat. Lessing sai tuntuks romaaniga „Kuldne märkmeraamat” (1962), mis kujunes omamoodi feministliku kirjanduse tähisteoseks. Hiljem laiendas ta oma haaret, käsitledes ühiskonna ja üksikisiku suhteid, võimu ja allasurumise mehhanisme ning inimese sisemist arengut. 2007. aastal pälvis ta Nobeli kirjanduspreemia, mida iseloomustati kui autasu kirjanikule, kes on uurinud inimlikku kogemust kirgliku visiooni ja poeetilise väljendusega. „Shikasta” tähistas tema loomingus üht julget pööret, kus ulme sai vahendiks ühiskondlike protsesside peegeldamisel.