Kuldne märkmeraamat

„Kuldne märkmeraamat” on Doris Lessingi tuntuim romaan, mis eristub oma ebatavalise vormi ja mitmekihilise ülesehituse poolest. Teose keskmes on kirjanik Anna Wulf, kelle elu ja mõtlemist avatakse läbi nelja erineva märkmeraamatu. Iga märkmik peegeldab erinevat eluvaldkonda – isiklikke suhteid, loomingulisi katsetusi, poliitilisi vaateid ja igapäevaelu – ning nende vahel põimub viieks osaks jaotatud lühiromaan „Vabad naised”. Selline struktuur loob katkendliku, kuid tervikliku pildi naisest, kes püüab leida tähendust ja sidusust oma sisemiste vastuolude ja väliste rollide vahel.

Romaani käsitletakse sageli kui üht 20. sajandi tähtsaimat feministlikku teost. See ei piirdu ainult soo ja ühiskonna vahekorra lahkamisega, vaid uurib ka loomingulise vabaduse, poliitilise aktiivsuse ja vaimse tervise teemasid. Lessingi teos osutus omal ajal revolutsiooniliseks, kuna see murdis kirjanduslikke ja ühiskondlikke piire, tuues esile naise kogemuse mitmetasandilisuse. „Kuldse märkmeraamatu” aegumatus seisneb just selles, et lugejad leiavad teosest endiselt äratundmist ja mõtteainet, olgu teemaks loomekriis, poliitiline pettumus või isikliku elu killustatus.

Doris Lessing (1919–2013) sündis Pärsias, kasvas üles Lõuna-Rodeesias ning asus pärast Teist maailmasõda elama Inglismaale. Tema loomingu varajases perioodis pälvis tähelepanu romaan „Rohi laulab”, mis käsitles rassisuhete teemat. Hiljem kujundas tema kirjanduslikku mainet viieosaline „Vägivalla laste” sari ning mitmed psühholoogiliselt ja poliitiliselt teravad teosed. Lessingut peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks kirjanikuks, kelle looming ületas riikide ja žanrite piire. 2007. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna, millega kinnitati tema positsiooni kui mõtleja ja uuendaja, kes tõi kirjandusse uusi vorme ja hääli.