Hea naabri päevik 1. osa

Doris Lessingi romaan „Hea naabri päevik. 1. osa” keskendub ühe naise sisemaailmale ja abielule, mis on juba enne traagilisi sündmusi hapraks muutunud. Teos algab meenutustega ajast enne abikaasa Freddie haigestumist ning liigub edasi perioodi, kus haigus ja paratamatu lõpp muudavad peategelase elu pöördumatult. Lessing näitab ausalt ja ilustamata, kuidas inimene võib raske haiguse taustal paljastada oma varjatud tunded – egoismi, hirmu, ükskõiksuse ja samas ka süütunde. Loo jutustaja püüab mõista, milline oli nende abielu tegelikult, ning jõuab tõdemuseni, et paljud suhted põhinevad pigem kasu ja mugavuse otsingul kui sügaval sidemel.

Romaani stiil on päevikuvormiline ja vahetu, mis laseb lugejal näha peategelase mõtteid ilma ilustuste ja kaitsekihita. Lessing ei paku kergendavat lunastust, vaid avab inimliku nõrkuse ja ebamugavad tunded, mida haigus ja surm esile toovad. Peategelane küsib endalt, kas ta käitus õigesti või vääralt, kas tema kõrvalolek haiglas ja igapäevane tööelus püsimine olid pigem kohusetunne või viis enese eest põgeneda. Nii muutub raamat psühholoogiliseks peegelduseks sellest, kuidas inimesed suhestuvad kannatuste ja kaotusega, ning loob pildi moodsast abielust, mis on sageli pragunenud ja pealispindne.

Doris Lessing (1919–2013) oli Zimbabwe päritolu briti kirjanik, keda peetakse 20. sajandi maailmakirjanduse suurkujudeks. Tema looming on mitmekesine, ulatudes realistlikest ja sotsiaalkriitilistest romaanidest kuni ulme- ja allegooriliste teosteni. Lessingi üks tuntumaid teoseid on „Kuldne märkmeraamat”, mis mõjutas sügavalt naiste eneseteadvust ja feminismiga seotud arutelusid. 2007. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna. „Hea naabri päevik” kuulub tema hilisema loomingu hulka, kus keskendutakse eelkõige inimsuhete haprusele, vananemisele ja elu lõpu paratamatule lähedale jõudmisele.