Justine ehk vooruse õnnetused

„Justine ehk vooruse õnnetused” on prantsuse kirjaniku markiis de Sade’i üks tuntumaid ja vastuolulisemaid teoseid, mille esmatrükk ilmus 18. sajandi lõpus. Eesti keeles ilmunud väljaanne tugineb sellele varasemale versioonile, mis kujutab noore neiu Justine’i elukäiku moraalse ideaalina – ta jääb igas olukorras truuks oma vooruslikkusele, kuid satub järjestikuste julmuste, alanduste ja vägivalla ohvriks. Teos järgib pikka romaanivormi, kus peategelasele osaks saanud kannatused moodustavad korduva mustri: lootus, reetmine ja karistus. Lugu on esitatud tagasivaates, kus Justine jutustab oma saatuse laagrikaaslastele, lootes leida mõistmist ja õiglust.

Romaani narratiivne ülesehitus toetub valgustusajastu filosoofilisele arutelule hüve ja kurja, vabaduse ja allutamise, looduse ja moraali vahel. Autor esitab süstemaatiliselt küsimuse: kas moraalne puhtus viib tõesti õnneni või on see üksnes ühiskondlik konstruktsioon, mis ei kaitse inimest kurjuse eest? Justine’i tegelaskuju kehastab reeglitele alluvat, kuid elu poolt karistatud indiviidi, kelle saatuse taustal saavad kõnekaks autori vaated institutsioonidele nagu kirik, aristokraatia ja seadus. Romaan sisaldab pikemaid filosofeerivaid monolooge, mis katkestavad sündmuste kulgu ning pakuvad lugejale võimaluse süveneda autori ideelisse maailmapilti, mis on sageli sihilikult provokatiivne ja äärmusesse kalduv.

Markiis de Sade (1740–1814) oli prantsuse aadlik, kirjanik ja mõtleja, kelle looming on läbi ajaloo tekitanud ulatuslikku vastukaja, alates täielikust hukkamõistust kuni intellektuaalse tunnustuseni. Tema nime järgi on tulnud mõiste „sadism”, kuigi tema tekstide eesmärk ei olnud pelgalt šokeerida, vaid ka küsida, mida tähendab inimese vabadus ja moraalne vastutus. De Sade’i teosed kirjutati sageli vangistuses ning nende levik oli pikka aega piiratud. „Justine ehk vooruse õnnetused” on üks tema kättesaadavamaid ja samas sisult kõige häirivamaid romaane, milles vorm ja sisu põrkuvad, tekitades lugejas sügava eetilise ebamugavuse, kuid samas avades ka valgustusajastu varjukülgi ja inimese sisemiste tungide vastuolulisust.