Tunnistus

Raamat „Tunnistus” on Dmitri Šostakovitši mälestusteraamat, mille pani kirja Solomon Volkov heliloojaga peetud vestluste põhjal. Tekst on üles ehitatud jutustustena, kus Šostakovitš meenutab oma elu jooksul ette tulnud kohtumisi ja sündmusi, andes edasi nii isiklikke läbielamisi kui ka tähelepanekuid kultuuri ja poliitika seostest Nõukogude Liidus. Mälestuste tonaalsus on vaoshoitud, kuid seejuures kriitiline, sest autor räägib ausalt oma ajast ja keskkonnast, kus loominguline vabadus pidi pidevalt arvestama riigivõimu kontrolli ja survega. Teos on kujunenud oluliseks allikaks, et mõista helilooja isiksust ja loomingulise tegevuse tausta.

„Tunnistus” toob lugejani galeriipildi inimestest, kellega saatus Šostakovitši kokku viis. Ta kirjeldab vene kultuuriloo suurkujusid nagu Glazunov, Prokofjev, Meierhold, Stanislavski ja Ahmatova, kes kõik ühel või teisel moel jäid nõukogude võimu hammasrataste vahele. Samuti annab ta edasi oma kokkupuuted võimumeestega, sealhulgas Stalin ja Beria, kelle otsused mõjutasid kogu loomeinimeste elu. Raamat ei keskendu pelgalt muusikale, vaid laiemalt sellele, milline oli kultuurilise eneseväljenduse koht ühiskonnas, kus igapäevase loometööga kaasnes pidev risk sattuda repressioonide ohvriks. Just see avab mälestused kui tunnistuse ajastust, milles helilooja elas ja töötas.

Dmitri Šostakovitš oli üks 20. sajandi mõjukamaid heliloojaid, kelle loomingus põimuvad klassikaline traditsioon ja dramaatiline kaasaegne väljendus. Ta sündis Peterburis 1906. aastal ning sai juba nooruses tuntuks oma esimeses sümfoonias ilmutatud ande kaudu. Tema elu kulges paralleelselt Nõukogude Liidu poliitilise ajalooga, mistõttu tuli tal korduvalt kohanduda ja teha kompromisse, et säilitada võimalus töötada ja esitada oma muusikat. Samas peegeldavad tema teosed – eriti sümfooniad ja keelpillikvartetid – sageli varjatud protesti ja isiklikke tundeid, mis ei saanud avalikult kõlada. Helilooja suri 1975. aastal, jättes endast maha ulatusliku pärandi, mis kuulub maailma muusikakultuuri püsivalt.