Tšapajev

„Tšapajev” on Dmitri Furmanovi romaan, mis kujutab Vene kodusõja keeriseid ja üht selle kuulsaimat tegelast, Punaarmee komandöri Vassili Tšapajevit. Teose sündmused algavad rahutustest ja mobiliseerimisest, kui Frunze juhitud väesalk asub teele Koltšaki vastu. Autor toob lugeja ette rahva liikumise ja sõjameeleolu, kus tavalisest töölisest saab üleöö sõdur. Kirjeldustes vahelduvad koomilised detailid ja traagiline alatoon, sest igaüks neist, kes jaamaperroonil rahvahulgast läbi murrab, sammub vastu teadmata tulevikule.

Romaani keskmes on Tšapajev ise, kes kerkib esile kui rahvalik kangelane ja sümbol, ent samas ka elav ja vastuoluline inimene. Furmanov seob jutustusse detailseid kirjeldusi argielust rindel ja sõdurite omavahelistest suhetest, näidates, kuidas kohmakatest, kuid siirastest meestest kujunevad lahingutes karastunud võitlejad. Lugu ei piirdu pelgalt väejuhi elulooga, vaid loob pildi kogu ajastust, milles segunevad idealism, ohvrimeelsus ja karmi elu paratamatus. Teos on seega ühtaegu ajalooline dokument ja kirjanduslik üldistus, mille kaudu jutustatakse revolutsiooni ja kodusõja ajastu traagilist lugu.

Dmitri Furmanov oli vene nõukogude kirjanik ja poliitiline tegelane, kes ise osales kodusõjas komissarina. Tema isiklikud kogemused andsid romaanile erilise autentsuse ja usutavuse. „Tšapajev” ilmus esmakordselt 1923. aastal ning kujunes kiiresti nõukogude kirjanduse üheks tuntumaks teoseks, millest tehti ka menukas filmiversioon. Furmanovi loomingusse kuuluvad lisaks romaanidele ja jutustustele ka publitsistlikud kirjutised, kuid just „Tšapajev” jäi tema kõige mõjukamaks ja tuntumaks tööks, kinnistades tema nime kirjanduslukku.